Cantores Vagantes • Lossimuusika

Pühapäev, 3. mai 2026 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum

LOSSIMUUSIKA  HOOAJA LÕPPKONTSERT

Koostöös ansambliga Cantores Vagantes

Flöödikvartetid Bachist Mozartini

Flöödikvartett on üks 18. sajandi kammermuusika hõrgumaid vorme — žanr, kus elegants ja tundlikkus põimuvad läbipaistva helikeelega. Kuigi see kooseis ei ole sugugi unustatud ka tänapäevaste heliloojate poolt, on ilmselt kõige laiemalt tuntud just Wolfgang Amadeus Mozarti flöödikvartetid, mis valmisid juba 1770-ndate aastate lõpus. Need on erilised meistriteosed, mis toovad esile nii flöödi laulvuse kui keelpillide tasakaalustatud dialoogi. Muidugi on flöödikvartetidel ka oma eellugu ja selle täiuseni lihvitud vormi juured ulatuvad galantsesse ajastusse. Ka Carl Friedrich Abel, Johann Christian Bach ja Johann Baptist Wendling otsisid oma loomingus tasakaalu virtuoossuse, väljapeetuse ja lihtsuse vahel. Abel oli üks viimaseid viola da gamba virtuoose ning Londoni muusikaelu keskne tegelane; Johann Christian Bach, keda sageli nimetatakse “Londoni Bachiks”, oli omakorda üks olulisemaid galantse stiili kujundajaid ning eeskujuks ka noorele Mozartile. Wendling, Mannheimis tegutsenud väljapaistev flötist, kes mängis kuulsas Mannheimi orkestris ning oli tuntud oma erakordselt kauni tooni poolest — just tema mäng inspireeris mitmeid heliloojaid flöödile kirjutama.

Need komponistid ei tegutsenud mõistagi isoleeritult, vaid olid osa tihedalt põimunud Euroopa muusikavõrgustikust. Johann Christian Bach ja Carl Friedrich Abel olid Londonis kolleegid ning korraldasid koos kuulsaid Bach–Abeli kontserte, kus esitati uut kammer- ja orkestrimuusikat. Ka noore Wolfgang Amadeus Mozarti viibimine Londonis tõi ta nende mõjuringi — just seal tutvus ta Johann Christian Bachiga, kelle stiil jättis sügava jälje Mozarti varasesse loomingusse. Wendling aga liikus Mannheimi õukonna ringkondades nagu Mozartki, ning kus kujunes välja orkestrikultuur, mis mõjutas tugevalt kogu Euroopa helikeelt.

Nende looming pärineb ajast, mil Euroopa muusikakultuur pöördus õukondlikust hiilgusest intiimsema väljendusviisi poole — muusika, mis ei püüdnudki olla võimas, vaid loodi puudutama meie kõige hapramaid tundekeeli.

Cantores Vagantes avab kuulajatele ukse sellesse peaaegu tundmatusse, ent hurmavasse aega, mil flöödi liigitamine puupuhkpillide alla ei olnud mitte mõistetav, vaid ainumõeldav.

Varajase muusika stuudio Cantores Vagantes tegutseb alates 1989. aastast. Ansambel ühendab muusikuid, kelle sooviks on varajase muusika interpreteerimine. Mängitakse originaalpillide koopiatel ajaloolist esituspraktikat respekteerides. Stuudio liikmeskond ei ole kindlalt fikseeritud – seda võib käsitleda professionaalide sõpruskonnana, kus mängijate arv sõltub muusika nõudmistest. Ansambli kunstilised juhid ja põhiliikmed on Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt.

Anambli partnerite seas on aastate jooksul olnud klavessinistid Reinut Tepp, Imbi Tarum, Lembit Orgse, Marju Riisikamp ja Iren Lill, organistid Ene Salumäe ja Tiia Tenno, viiuldajad Anu Gehlert, Elo Tepp ja Meelis Orgse, barokkfagoti mängijad Kaido Suss ja Peeter Sarapuu, tšellist Egmont Välja, viola da gamba mängijad Peeter Klaas ja Roland Lill. Asambli töös on osalenud ka Lilian Langsepp barokkharfil, Robert Staak lautol, oboemägija Ele Raik ning lauljatest sopran Hele-Mall Leego ja tenor Veikko Kiiver. Väliskülalistena on ansambliga koostööd teinud Alise Juška, Julia Lurje, Pavel Andrejev, Jari S. Puhakka, Jeanette van Wingerden, Fumitaka Saito ja Diego Nadra.

Ansambli repertuaar hõlmab muusikat keskajast 18. sajandini, sh itaalia, prantsuse, inglise, saksa, hispaania ja hollandi heliloojate teoseid. Oma 24 tegevusaasta jooksul on ansambel esinenud Venemaal, Rootsis, Soomes, Saksamaal jm ning andnud regulaarselt kontserte Eestis. Cantores Vagantes on välja andnud kaks plaati: "Muusikat ajastute piirimailt" (2002) ja "Muusika Põhjalast" (2013).

Lisaks aktiivsele ja järjepidevale kontserttegevusele on Cantores Vagantes alates oma asutamisest pakkunud ka individuaalset pilliõpet, õpetajateks Reet Sukk ja Taavi-Mats Utt. Lisaks stuudiole õpetab Reet Sukk plokkflööti ka G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Taavi-Mats Utt on õpetanud plokkflööti Viljandi ja Vanalinna muusikakoolides, G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Viljandi Kultuurikolledžis ja Tallinna Ülikoolis. Aastast 2000. aastast juhatab ta plokkflöödiõpetajate ühingut ERTA-Estonia (Euroopa Plokkflöödiõpetajate Assotsiatsiooni Eesti haru).

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
 

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint

Täname:
Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht

Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas muudatusi

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida

Kontserdi pileteid tagasi ei osteta, kuid vajadusel saate neid vahetada teiste Lossimuusika kontsertide pääsmete vastu