Lossimuusika suvekontsert: Leonora Palu - Norman Reintamm - Aare Tammesalu • Lossimuusika

Teisipäev, 28. juuli 2026 kell 19 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum

LOSSIMUUSIKA SUVEKONTSERT

Leonora Palu - flööt
Norman Illis Reintamm - klaver (Kanada/Eesti)
Aare Tammesalu - cello

Kava:

Philippe Gaubert (1879-1941)
Pièce Romantique flöödile, tšellole ja klaverile

Carl Philip Emmauel Bach (1714-1788)
Sonaat sooloflöödile a-moll Wq 132

Artur Kapp (1878-1952)
Prelüüd tšellole ja klaverile (1918)

Claude Debussy (1862-1918)
Klaveritrio G-duur L. 5
   Andantino con moto allegro
   Scherzo. Intermezzo. Moderato con allegro
   Andante espressivo
   Finale. Appassionato

Leonora Palu on eesti flötist ja luuletaja. Leonora on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia flöödi erialal ja täiendanud end Brüsseli Kuninglikus Konservatooriumis. Aastal 2008 pälvis flötist 3. preemia vabariiklikul interpreetide konkursil puhkpillidele. 2002. a võitis ta duos Tauno Aintsiga eripreemia vabaimprovisatsiooni konkursil Leipzigis.

Ta on andnud kontserte erinevate orkestri- ning kammermuusika kooslustega Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Poolas, Saksamaal, Austrias, Itaalias, Kreekas ja Jaapanis.

Tema ansamblipartnereiks on olnud Age Juurikas, Jorma Toots, Kristo Käo, Kirill Ogorotnikov, Allar Kaasik, Hans Christian Aavik jpt. Ta on Pärnu Linnaorkestri esiflötist ning astub kollektiivi ees tihti üles ka solistina.

Tihti esitab ta nüüdismuusikat ja on osalenud paljude eesti heliloojate teoste esiettekannetel. Flötist on nüüdismuusikat ja eksperimentaalset muusikateatrit viljeleva Repoo Ensemble liige. Nimetatud ansambel teeb sageli koostööd teiste kunstivaldkondade loovisikutega, nt. video-, foto- ja performance’-kunstnikega ning eesti luuletajatega. 

Vabaimprovisatsiooni viljeleva ansambli “Rooluulend“ koosseisus esines Leonora Palu koos Indrek Palu, Jaan Luulur Malini ja Roomet Jakapiga septembris 2022 Stockholmis Fylkingeni kultuurikeskuses eksperimentaalse heli ja teksti festivalil „Twisted Shout“. Ansambel andis hiljuti välja ka debüütalbumi “Kuhu ma vajutan?”.

Flötist on esinenud regulaarselt kontsertsarjas “Heli ja Keel”, mis tutvustab eesti autorite heli- ja sõnakunsti. Samuti tegeleb ta vabaimprovisatsiooniga ning õpetab seda lastele ja noortele muusikakoolides. 

2022. a märtsist alates seob teda koostöö ukraina banduristi Inna Lisniakiga, kellega koos on antud kontserte nende duole kirjutatud või seatud eesti ja ukraina heliteostega.

Leonora Palu on avaldanud muusikakriitikat ajakirjas Muusika ning kultuurilehes Sirp. Luuletajana on ta avaldanud 3 luulekogu: „Aga mina panen kammi suhu“ (2016), „Pane maailm ristist kinni“ (2017) ja „Jääl on vee võime“ (2020) ning tema luuletused on ilmunud ka ajakirjades Looming ja Vikerkaar.

Aastal 2020 pälvis Leonora Palu Pärnu linna loomingupreemia tegevuse eest interpreedi, luuletaja ja kirjandusürituste korraldajana.

Norman Reintamm on eesti-kanada dirigent, pianist, organist ja muusikaõpetaja. Praegu tegutseb ta Georgian Bay Concert Choir’i dirigendi ja kunstilise juhina. Toronto Cathedral Bluffs Symphony Orchestra (CBSO) emeriitdirigendina mängis Reintamm keskset rolli orkestri kunstilise visiooni kujundamisel ning muusikalise tipptaseme edendamisel linna elavas kultuurimaastikus.

Reintammi pädevus hõlmab orkestridirigeerimist, koorijuhtimist, vokaalset juhendamist ning klaveri- ja orelimängu. Ta oli ka TrioEstonia pianist, tuues kammermuusikasse ainulaadse vaatenurga ja laiendades oma kunstilist haaret. Tema repertuaaris on üle 30 standardse balleti ja ooperi ning ulatuslik valik orkestriteoseid.

Lisaks kontserdisaalile on Norman tegutsenud kunstilise nõustajana Barbados Classical Music Festivalil ning jaganud oma õpetamiskirge lennuõpetajana Brantford Flight Centre’is. Tema pühendumus noorte talentide juhendamisele ja uuendusliku programmiloome toetamisele inspireerib jätkuvalt nii muusikuid kui ka publikut.

Normanil on bakalaureusekraad muusikas McMasteri ülikoolist, orkestridirigeerimise magistriõppe diplom (kõrvalerialana oreliõpingud) Londoni Royal College of Music’ist, orelimängu diplom Trinity College of Music’ist (London) ning Kleines Deutsches Sprachdiplom Ludwig-Maximiliani ülikoolist / Goethe Instituudist (München). Ta on õppinud selliste väljapaistvate muusikute juhendamisel nagu Sir David Willcocks, Sir Norman del Mar ja Sir Richard Popplewell.

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariikliku keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat ja J. S. Bachi teose pärima esituse eripreemia võitja. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof. P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof. Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof. Martin Osterdagi meistrikursustel. Tammesalu on osalenud pea kõikidel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud rahvusvahelise mainega festivalidel Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja Iraanis. Ta on soleerinud ERSO, RO

Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome), kammerorkestri ME, Eesti Rahvusmeeskoori ja Moskva Konservatooriumi segakoori (Venemaa) ees. Ta on osalenud mitmete muusikakollektiivide töös (Reval Ensemble, Tobiase Keelpillikvartett, Resonabilis). Aare Tammesalu on olnud Giovanni Bonato, Lepo Sumera, Eino Tambergi, Andres Uibo, Mirjam Tally, Andrus Kallastu, Marianna Liiki, Kristjan Kõrveri, Tõnu Kõrvitsa, Hans-Gunter Locki, Malle Maltise, Eduard Oja, Rasmus Puuri, Jüri Reinvere, Urmas Sisaski, Helena Tulve, Ardo Ran Varrese jt heliloojate teoste esiettekandjaks. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally, Marianna Liiki jt loomingut. 2010 ilmus koostöös ERESega heliplaat “Tšello ja orel”, millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusikat läbi aegade. Ühtlasi on ta korraldanud heliplaatide väljaandmist: „Clarinette omnitonique“ Iwan Mülleri ja W. A. Mozarti muusikaga, „To Reach Yesterday“ Lepo Sumera teostega jne. 2008. aastal tegi Aare Tammesalu tummfilmi “Noored kotkad” (1927, režissöör T.Luts) taasesituse muusikalise kujunduse ja osales ETV mängufilmi “Pimedad aknad” heliriba taastamisel ning muusika uuestisalvestamisel (helilooja E. Tamberg). Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Ta on korraldanud interpretatsioonikonkursse: J. S. Bachi konkurss aastal 2000 EMTA-s, Pärnu viiuldajate konkurss 2008 ja 2010. Ta on 1995. aastast Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht. Aare Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia, Eesti Teatriliidu žürii eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga. 2023. aasta veebruaris tunnustas Saaremaa vald Aare Tammesalu auhinnaga „Aaasta tegu 2022“ Mustjala festivali korraldamise eest, 2023. aastal andis EELK nõukogu talle „Aasta kirikusõbra“ tiitli. Saaremaa kultuurkapital autasustas teda 2025. aasta jaanuaris aastapreemiaga ERSO kontserdi korraldamise eest 2024. aasta juunis Mustjala kooli saalis Saaremaal. Aare Tammesalu on Mustjala valla aukodanik ja teenetemärgi Kavaler.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
 

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint

Täname:
Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht

Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas muudatusi

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida

Kontserdi pileteid tagasi ei osteta, kuid vajadusel saate neid vahetada teiste Lossimuusika kontsertide pääsmete vastu