Floridante & Maria Valdmaa • Lossimuusika

Pühapäev, 12. oktoober 2025 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum

LOSSIMUUSIKA

Ansambel Floridante
Maria Valdmaa - sopran

Riivo Kallasmaa - barokkoboe

Federico Mechelli Uhl - barokkviiul

Villu Vihermäe - barokktšello

Saale Fischer - klavessiin

Kontserdil kõlavad Georg Friedrich Händeli (1685-1759) "Üheksa saksa aariat" ja instrumentaalmuusika

Kava:

1. osa Adagio triosonaadist nr 1 B-duur HWV 380

 Aaria „Die ihr aus dunklen Grüften den eitlen Mammon grabt“ („Kes hämaraist koopaist mammonat haarab“) HWV 208

 Aaria „In den angenehmen Büschen“ („Meeldivais põõsais, kus valgus ja vari“) HWV 209

1. osa Adagio oboesonaadist F-duur HWV 363a

 Aaria “Süße Stille, sanfte Quelle“ („Magus vaikus, malbe allikas“) HWV 205

 1. osa Adagio ja 2. osa Allegro viiulisonaadist F-duur HWV 370

 Aaria „Das zitternde Glänzen der spielenden Wellen“ („Mänglevate lainete võbelev helk“ HWV 203

 Aaria „Künft’ger Zeiten eitler Kummer“ („Edev mure, mis toob tulevik“) HWV 202

 Aaria „Flammende Rose, Zierde der Erden“ („Leegitsev roos, maa kaunistus“) HWV 210

 3. osa Largo ja 4. osa Allegro viiulisonaadist F-duur HWV 370

 Aaria „Singe, Seele, Gott zum Preise“ („Laula, hing, Jumalale kiitust“) HWV 206

 Aaria „Süßer Blumen Ambraflocken“ („Muskusepiisad magusail lilledel“) HWV 204

 Aaria „Meine Seele hört im Sehen“ („Mu hing kuuleb, vaadates üles Loojale“) HWV 207  

Koostöös ansambliga Floridante

Saksa helilooja George Friderich Händel sündis 1685. aastal Halles, kuid tema suurimad meistriteosed oratooriumitest ooperiteni kõlavad itaalia ja inglise keeles. Ansambel Floridante uus kontserdikava kutsub avastama vähemtuntud Händeli loomingut. „Üheksa saksa aariat” on ainsad kammermuusika teosed, mille Händel on kirjutanud oma emakeelsetele tekstidele – antud juhul Barthold Heinrich Brockesi luuletustele. Sama poeedi värssidest ammutasid inspiratsiooni ka Telemann ja Bach.

Maria Valdmaa (sopran) on saavutanud rahvusvahelise tuntuse kui hinnatud vana- ja nüüdismuusika esitaja. Ta annab regulaarselt kontserte koos mainekate kollektiividega nii Euroopas, USAs kui ka Aasias. Maria alustas lauluõpinguid klassikalise laulu erialal Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning jätkas neid Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Rita Damsi ja Barbara Pearsoni juures. Bakalaureuse ja magistrikraadi omandas ta samas kõrgkoolis barokklaulu erialal Jill Feldmani, Michael Chance’i ja Peter Kooij juhendamisel.

Olulisel kohal Maria repertuaaris on baroki- ja klassitsismiajastu suurvormid, nende seas Bachi „Johannese passioon”, „Matteuse passioon”, missa h-moll ja mitmed kantaadid; Mozarti „Reekviem”, Monteverdi „Vesprid” ning Händeli „Iisrael Egiptuses”, „Semele” ja „Aleksandri pidu”. Nüüdismuusika vallas esitab Maria tihti Arvo Pärdi muusikat, muuhulgas soprani soolot „Aadama passioonis”. Ta on teinud koostööd nimekate dirigentidega, nagu Tõnu Kaljuste, Kaspars Putniņš, Lars Ulrik Mortensen, John Butt ja Marcus Creed ning esinenud solistina tuntud kollektiividega, teiste seas ERSO, Tallinna Kammerorkester, Sinfonietta Riga, Hong Kong Sinfonietta, Concerto Copenhagen ja Hollandi Raadio Koor. Lisaks on Maria hinnatud kammermuusikuna – ansamblite Il Gardellino, Dunedin Consort, Vox Luminis, Madalmaade Bachiühing, Collegium 1704 ja Huelgas Ensemble koosseisus on ta üles astunud paljudes Euroopa ja USA mainekates kontserdisaalides. Alates 2020 on ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori laulja.

Maria Valdmaa on välja andnud sooloplaadi „Aberdene 1662“ (ERP, 2020) koos soome viola da gamba mängija Mikko Perkolaga.

Mariale pakub huvi elav ja muutuv keel. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli eesti filoloogina ning kirjutanud kaastöid väljaannetele KesKus ja Muusika.

Saale Fischer  on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse erialal ning teinud seejärel kannapöörde muusikasse. Õpilasena Vanalinna Muusikakoolist alguse saanud huvi varase muusika vastu viis Saale edasi õppima esmalt Otsa-kooli (õp. Reinut Tepp), seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse (BA 2007, prof. I. Tarum) ja Saksamaale Trossingeni muusikakõrgkooli, kus omandas 2010. aastal magistrikraadi ajalooliste klahvpillide erialal prof. Marieke Spaansi juures.

Lisaks on ta täiendanud end meistrikursustel klavessiini- ja kammermuusika alal Lars Ulrik Mortenseni, Jaques Oggi, Miklós Spányi, Blandine Verlet’ jt juures, võtnud klavessiini eratunde prof. Ketil Haugsandi juures Kölnis ning oreli eratunde dr. Eberhard Schulzi juures Schwäbisch Hallis, Saksamaal. Aastal 2006 osales Saale rahvusvahelisel Bachi konkursil Leipzigis ning aastal 2007 saavutas II preemia Dietrich Buxtehude interpretatsioonikonkursil Tallinnas.

Alates õpinguajast Eesti Muusikaakadeemias on Saale Fischer töötanud vabakutselise klavessinistina ning osalenud continuo-mängijana erinevates koori-, orkestri- ja kammermuusikaprojektides Eestis ja välismaal. Peale selle on ta teeninud organistina Saksamaa ja Egitpuse kirikutes, andnud muusikatunde Montessori lasteaias Kairos, asutanud ja juhendanud Eesti laste laulu- ja mänguringi Kairos (2010-2012).

Ta on 2014. aastal asutatud barokkansambli Floridante üks eestvedajatest ning osaleb klavessiini- ja barokkmuusikat populariseeriva Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti asutajaliikmena aktiivselt selle ettevõtmistes. Interpreetide Liidu liige alates 2012. aastast.

Käesoleval ajal õpetab Saale Fischer klavessiini ja klaverit Tallinna Euroopa Koolis ning kirjutab aktiivselt kontserdikriitikat kultuurilehte „Sirp“. Samuti on ta kaastoimetajaks väljaandele „The Contemporary Harpsichordist“ (Bellmann Musik, 2014) ja raamatu „Minu Kairo“ (Petrone Print, 2014) autor.

Saale Fischer on pälvinud Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Eesti Kultuurkapitali stipendiumi.

Villu Vihermäe (sündinud 1984, Tallinnas)Tšelloõpingud algasid 1989 Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri tšelloklassis ning jätkusid 2003 aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Henry-David Varema juhendamisel. Aastatel 2008-2010 täiendas Villu Vihermäe end Leipzigi muusikakõrgkoolis prof. Peter Hörri käe all. Alates 2004. aastast tegeleb Villu ka barokktšelloga ning osaleb regulaarselt mitmete barokkmuusika asnsamblite nagu Corelli Consort, Floridante jt. töös. 2015 aastast tudeerib ta aktiivselt viola da gambat Markus Kuikka ning Peeter Klaasi juhendamisel ning kuulub alates 2016. Aastast gambakonsorti väikerinG. 2017. aastast on ta Hiiumaal toimuva gambade suvekursust Gambavaim eestvedaja ning korraldaja.

Villu Vihermäe on mitmete rahvusvaheliste ja vabariiklike konkursside laureaat. Solisti ja kammermuusikuna on ta astunud üles lisaks Baltikumile veel Soomes, Saksamaal, Austrias, Itaalias ja Inglismaal. Ansamblisti ja asutajana kuulub ta lisaks eelpool nimetatule ka Estonian Cello Ensemble ja keelpillitrio Fresh kooseisu. 2004. aastast on ta töötanud nii ERSO kui Tallinna Kammerorkestri ridades. 2017. Aasta sügigest kuulub ta ERSO tšellorühma koosseisu.

Oboemängija Riivo Kallasmaa on muusikahariduse omandanud lisaks Eesti muusika- ja teatriakadeemiale Brüsseli kuninglikus konservatooriumis ja Jeruusalemma muusika- ja tantsuakadeemias. Aastal 2006 võitis Riivo Kallasmaa interpreetide konkursi „Con brio“ ning talle on omistatud Tartu noore kultuurikandja tiitel. Kallasmaa on töötanud kolmes Eesti olulisemas sümfooniaorkestris, nagu ERSO, rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Vanemuise sümfooniaorkester, ning Soomes Turu filharmoonikutes ja Pori Sinfoniettas. Tihti mängib ta ka Tallinna Kammerorkestri ridades ja on osalenud Eesti Festivaliorkestri töös. Ta on teinud koostööd selliste kollektiividega nagu NYYD Ensemble, Voces Musicales ning Kremerata Baltica. Aastaid on ta osalenud gregooriuse koraaliga tegelevas ja seda nüüdismuusikaga kombineerivas vokaalansamblis Vox Clamantis. Solisti ja kammermuusikuna on Riivo Kallasmaa esinenud mitmetel klassikalise muusika festivalidel üle Euroopa (Pärnu muusikafestival, Horten Kammermusikkfest, La Folle Journée de Nantes). Kallasmaad silmas pidades on kirjutanud teoseid mitmed Eesti heliloojad, nagu Timo Steiner, Tõnis Kaumann, Helena Tulve, Rasmus Puur, Pärt Uusberg jt. Aastal 2018 koos sopran Jaanika Kuusikuga loodud ainulaadne kooslus Duo ObSolute on tuntust kogumas nii kodumaal kui ka raja taga.