Kõik ütlemata sõnad • Lossimuusika

Pühapäev, 22. märts 2026 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum

LOSSIMUUSIKA
KÕIK ÜTLEMATA SÕNAD

Marion Melnik – sopran
Maria Veretenina – koloratuursopran
Aare Saal – bariton
Rafael Dicenta – tenor
Kristjan-Jaanek Mölder – bariton
Tiina Kärblane – klaver    

Poeetiline õhtu vokaalmuusikaga.
Kirev valik tundekullaseid aariad ooperitest, laule ja ansambleid, kus läbivaks teemaks on armastus ("Mis õnn ja hirm, mis rõõm ja piin!" - Cyrano de Bergerac). Õhtu seob läbi sõna ja muusika meeleolukaks tervikuks pianist Tiina Kärblane.  

Kava:

Francesco Paolo Tosti (1846-1916)
„Ideale“ tekst C. Errico
„A´vucchella“  tekst G. D´Annunzio   

Jean Sibelius (1865-1957)
„Svarta rosor“ op 36 nr 1, tekst E. Josephson
„Säv säv susa“ op 36 nr 4, tekst G. Fröding
„Var det en dröm“ op 37 nr 4, tekst J. Vecksell

Artur Kapp (1878-1952)   
"Metsateel" tekst K. E. Sööt

Robert Schumann (1810-1856)
„Ein Jüngling liebt ein Mädchen“
„Aus alten Märchen“
laulutsüklist Dichterliebe op 4, tekst H. Heine

Johannes Brahms (1833-1897)
„Von ewiger Liebe“ op 43 nr 1, tekst J. Wenzig

Sergei Rahmaninov (1873-1843)
„Не пой, красавица“  op 4 nr 4, tekst A. Puškin
„Здесь хорошо“ op 21 nr 7, tekst G. Galinaja

Joaquin Turina (1882-1949)
„Cantares“ laulutsüklist „Poema en forma demcanciones“ („Luuletus laulude vormis“)
op 19 nr 3, tekst A.Machado

Agustin Lara (1897-1970)  
„Granada“, Fantasia Espanola, tekst D. Dodd

Gaetano Donizetti (1797-1848)
Alfonso kavatiin “Vien, Leonora!” ooperist La Favorita  

Adina ja Nemorino stseen ja duett "Trallarallara" ooperist  L´elisir d´amore  

Giacomo Puccini (1858-1924)
Liu aaria “Signore, ascolta!” ooperist Turandot   
Rodolfo ja Marcello duett „O Mimi, tu piu non torni” ooperist La Boheme    

 

Giuseppe Verdi (1813-1901)
Violetta aaria „E strano … Sempre libera“ ooperist La Traviata    
Brindisi (joogilaul) "Libiamo!" ooperist La Traviata

Sopran Marion Melnik lõpetas 2008. aastal Sibeliuse Akadeemia ooperilaulu erialal magistriõppe Marjut Hannula juhendamisel.

Tema repertuaar on väga mitmekesine, hõlmates kirikumuusikat, lied’e, muusikale, ooperit, klassikalist crossover’it ja ka popmuusikat.

Marion Melnik on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas Soome Raadio Sümfooniaorkester (RSO), Tampere Filharmoonia, ERSO, Kuopio Linnaorkester ja Mikkeli Linnaorkester.

Tema rollide hulka kuuluvad Oscar Verdi ooperis Maskiball, Maria muusikalis West Side Story, Monica ooperis Meedium, Laetitia ooperis Vanapiiga ja Varas, Musetta ooperis La Bohème, Despina ooperis Così fan tutte, Papagena ooperis Võluflööt ning Ülempreestrinna ooperis Aida.

Ta on esinenud ka Soome Rahvusooperis ja Savonlinna Ooperifestivalil.

Eesti Rahvusooperis debüteeris Marion Melnik 2008. aastal Oscarina ooperis Maskiball ning töötas seal külalissolistina aastatel 2008–2011.

Viimastel aastatel on Melnik aktiivselt kontserteerinud ning osalenud iseseisvates ooperiproduktsioonides. Alates 2018. aastast elab Marion Eestis, kus ta esineb regulaarselt ja õpetab aktiivselt laulmist.

Aare Saal on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja osalenud Gino Bechi ja Rolando Panerai meistrikursustel Itaalias. Aare on võitnud I koha rahvusvahelisel konkursil „Rossini ja Donizetti hääled“ ning talle on omistatud G. Otsa nimeline preemia. Aare debüteeris 1989. aastal Estonias peaosaga Mozarti ooperis „Figaro pulm“. Ta on laulnud üle 40 ooperi- ja operetirolli nii Estonia kui Vanemuise lavastustes ja välismaal. Olulisemateks on nimiosad Verdi „Nabuccos“, Mozarti „Don Giovannis“, Tšaikovski „Jevgeni Oneginis“ ja Verdi „Rigolettos“. Aare  on osalenud etendustel Läti Rahvusooperis, Leedu Ooperi- ja Balletiteatris, Firenze Linnateatris, Stockholmi Dramatiska Ensemble’is ning Malmö Ooperi- ja Muusikateatris. Lisaks ooperirollidele kuulub tema repertuaari lai valik soolokavasid nii eesti, vene kui itaalia muusikast.

Tenor Rafael Dicenta õppis Madridi ja Córdoba konservatooriumis. Ta arendas oma vokaaltehnikat Amable Díazi, Valle Duque ja eriti põhjalikult maestro Don Carlos Hacari käe all. Alates 2020. aasta augustist on ta RO Estonia koori liige. On esinenud ka Rahvusooperi solistina: „Raudrüüs mees“ ja „Preester“ (Mozarti „Võluflööt“), „Yamadori“ (Puccini „Madame Butterfly“), „Aritmeetika“ (Raveli „Laps ja lummutised“), Don Curzio (Mozarti „Figaro pulm“), „Arlekiin“ (Ullmanni „Atlantise keiser“), Alfred (Straussi „Nahkhiir“), Gonzalve (Raveli „Hispaania tund“) ning tenoripartii Stravinski balletis „Pulcinella“ ja Orffi kantaadis „Carmina Burana“. Sel hooajal esitab ta Koolmeistri rolli Janáčeki ooperis „Väike kaval rebane“. On laulnud Tallinnas tenoripartiid Saint-Saënsi „Jõuluoratooriumis“, Ottorino Respighi’i Lauda per la Natività del Signore ja Juhan Jürme kantaadis „Memento Mori“.

Kristjan-Jaanek Mölder lõpetas 2012. aastal Tallinna Muusikakeskkooli laulmise erialal Uku Jolleri juures ja kooridirigeerimise Ingrid Kõrvitsa käe all. Tema õpingud jätkusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, mille ta lõpetas bakalaureuse kraadiga samuti kahel erialal – 2015. aastal kooridirigeerimise prof. Ants Sootsi klassis ja 2017. aastal klassikalise laulmise erialal Juhan Tralla juhendamisel. Klassikalises laulmises kaitses Kristjan-Jaanek magistrikraadi 2020. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (õp. Juhan Tralla) ja 2021. aastal Salzburgi Mozarteumis prof. Michele Crideri klassis. Tema liedi-õpinguid juhendasid samas koolis Pauliina Tukiainen ja Stephan Genz. Ta on täiendanud ennast Lioba Brauni, Tuuli Lindebergi ja Erki Pehki meistriklassides. Alates 2024. aastast õpib ta Tallinna Ülikooli magistriõppes psühholoogiat.

Kristjan-Jaanek Mölder on saavutanud auhinnalisi kohti mitmel konkursil: Mart Saare konkursil II koht ja publikupreemia (2017), Jean Sibeliuse nimelisel rahvusvahelisel vokalistide konkursil Turus IV koht (2017), EMTA korraldatud Lied-duo konkursil I koht (2018), Haydni-nimelise konkursi poolfinalist Rohraus (2019), Vello Jürna nimelise vokalistide konkursi finalist (2020).

Ta on teinud kaasa ooperilavastustes, sh laulis ta Aenease rolli Purcelli ooperis „Dido ja Aeneas“ (2017, EMTA ooperistuudio), nimirolli Händeli „Orlandos“ (2020, EMTA ooperistuudio) ja Nathanael/Spalanzani/Dapertutto rolle Offenbachi ooperis „Hoffmanni lood“ (2021, Salzburgi ooperistuudio).

2021. aastast on ta Eesti Filharmoonia kammerkoori liige ning nendega ka erinevates projektides solistina üles astunud.

Maria Veretenina alustas lauluõpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Maarika Eensalu juures ning samal ajal õppis ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ettevalmistuskursusel prof Tamara Novitšenko juhendamisel. Ta lõpetas EMTA laulmise erialal Nadja Kuremi ja prof Jaakko Ryhäneni klassis ning jätkas õpinguid EMTA magistrantuuris prof Jaakko Ryhäneni juures. Seejärel täiendas end Santa Cecilia akadeemias Roomas (prof Rebecca Berg).
2007 osales Maria solistina G. F. Händeli oratooriumi “Saul” ettekandel Rootsis. Maria on täiendanud end Montserrat Caballé, Wilma Vernocchio, Teresa Zylis-Gara, Ingrid Kremlingi, Maria Acda, Larissa Gergieva ja Peter Wossi meistrikursustel. Ta on esinenud edukalt mitmetel konkurssidel: Henrik Krummi konkurss (2006, 1. preemia); Isabell Jurjeva konkurss (2006, 1. preemia); Klaudia Taevi konkurss (2009, 3. preemia); European Romanze, Hamburg (2018, 1. preemia).

2011. aastal debüteeris Maria solistina Soome Rahvusooperis koos Matti Salmineniga (M. Mussorgski “Boris Godunov”). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana Rootsis, Soomes, Venemaal, Itaalias, Hispaanias, Austrias, Ungaris, Saksamaal ja Suurbritaanias ning astunud üles Peterburi Filharmoonias, Viini Kammerooperis, Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias, Zaragoza ja Londonis mainekates saalides, Astrahani filharmoonias ja Estonia Kontsertsaalis. 

Tallinna Muusikakeskkooli kasvandik Tiina Kärblane lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi prof Bruno Luki klaveriklassi. 1985. aastal sai temast TRK keelpilliosakonnas kontsertmeister. See töö viis kokku abikaasa Jüri Gerretziga, kellega esines aastatel 1986-89 Goskontserdi programmis paljudes NSVL linnades ja musitseeris ka hiljem mainekatel lavadel Eestis ning kaugemal.
Soomest tulnud tööpakkumised viisid 1991. aastal esialgu Kuopiosse, hiljem Tamperre, kus lisaks Rakendusliku Kõrgkooli lektori kohale avanes võimalus osaleda pianistina Tampere Ooperi töös. See imeline aeg viis ta kokku paljude Soome ja mitmete Euroopa ooperitähtedega.

2013. aastal tõi koduigatsus Tiina tagasi Eestisse. Algas töö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, hiljem ka Rahvusooper Estonia koori kontsertmeistrina. Lisaks pakkus huvitavaid loomingulisi väljakutseid koostöö Pille Lille Muusikute Fondiga. Tänase kontserdi solistid esindavadki just sellest eluperioodist välja kasvanud loomingulisi sõprussuhteid.

Muusika kõrvale on tänaseks tõusnud terapeuditöö: esinemistreening, holistiline regressiooniteraapia ja energiameditsiin.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
 

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint

Täname:
Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht

Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas muudatusi

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida

Kontserdi pileteid tagasi ei osteta, kuid vajadusel saate neid vahetada teiste Lossimuusika kontsertide pääsmete vastu