XIV Klavessiinifestivali lõppkontsert • Lossimuusika

Reinut Tepp on hinnatud klavessinist, kes lisaks muusikutegevusele mitmetes koosseisudes on tegev ka kammermuusika ja klavessiiniõppejõuna Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Reinut Tepp alustas muusikaõpinguid Tallinna 7. Keskkooli muusikaklassis, õppides aastatel 1976–1979 Samuel Lazikini juhendamisel klaverit. Õpingud jätkusid Tallinna Muusikakeskkoolis, mille Tepp lõpetas aastal 1987 Ell Saviaugu klaveriklassis. Aastal 1993 lõpetas Reinut Tepp Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri erialal prof. Laine Metsa juhendamisel ning aastal 1996 samas magistrantuuri prof. Laine Metsa klaveriklassis ja prof. Imbi Tarumi klavessiiniklassis. Lisaks on Tepp täiendanud end klavessinistina Huguette Dreyfusi meistrikursusel Prantsusmaal
Villecroze´is. Aastast 1987 on Reinut Tepp töötanud Ellerheina ettevalmistuskoori ja aastast 1992 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaverisaatjana. Aastast 1995 on Tepp Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakooli kammermuusika õppejõud, aastast 1998 klavessiini õppejõud. Samuti töötab ta õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Aastast 1998 on Reinut Tepp tegev kammerorkestris Kremerata Baltica, samuti mängib Tepp Kremerata Baltica Sekstetis (kunstiline juht Gidon Kremer). Ta on esinenud orkestriga arvukatel kontsertidel ja festivalidel paljudes paikades üle maailma sh Carnegie Hall, Royal Albert Hall ja Tōkyō Suntory Hall ja andnud kontserte koos nimekate interpreetidega sh Michaela Petri, Sergio Azzolini, Kalev Kuljus, Moshe Aron Epstein ja Maria Fedotova. Reinut Tepp on teinud koostööd mitmete kollektiividega sh Tallinna Barokkorkester, Rondellus, Corelli Consort, Eesti Barokksolistid ja Tallinna Kammerorkester. Tihe koostöö seob teda varajase muusika ansambliga Cantores Vagantes.
Aastal 2010 pälvis Reinut Tepp Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia silmapaistva muusikalise partnerluse eest paljudes kollektiivides.

Reet Sukk on õppinud Viljandi Muusikakoolis, kus tema õpingute ajal töötas Tõnu Sepp. Nii sattus ta mängima Viljandi Linnakapelli ning puhuma vanu puupuhkpille. Olulist rolli suuna valikul mängisid ka Reeda õpinguaastatel kireva osavõtjaskonna ja uute ideedega Viljandi Vanamuusikapäevad. Kuna vanu pille järgmiste astmete muusikaõppeasutustes veel õppida ei saanud, tuli ka kaasaegset flööti mängida. Nii alustas ta õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Kaljo Westi flöödiklassis ning jätkas tollases Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Samuel Sauluse juures. Konservatoorium õnnestus siiski lõpetada barokkflöödi erialal ning mõned aastad hiljem kohtus ta Wilbert Hazelzetiga, kes toetas igati Reeda edasiõppimise soovi Hollandis. 1996. aastal alustas Reet õpinguid Haagi Kuninglikku Konservatooriumis, kus õppis Wilbert Hazelzeti juures barokkflööti ja Jeanette van Wingerdeni juures plokkflööti. Lisaks lugematule arvule kammermuusika tundidele väga põnevate muusikute juures osales Reet mitmetes töötubades varajasest muusikast kuni klassitsismini. Kolm aastat Hollandis oli kirev ja ülimalt inspireeriv eluperiood ning andis palju loomingulisi ja isiklikke kontakte üle kogu maailma. Pärast Eestisse naasmist on Reet koondanud oma tegevuse põhiliselt koos Taavi-Mats Uttiga varajase muusika stuudio Cantores Vagantes kontserdiprojektide elluviimisele. Lisaks on ta osalenud teistes varajase muusika projektides, sealhulgas esinenud sageli orkestrisolistina. 2002. aastal ilmus CD „Muusikat ajastute piirimailt“, peamiselt 17. sajandi I poole muusikaga. 2013. aastal ilmus CD „Rokokoomuusika Põhjalast“, kus kõlab 18. sajandi II poole originaalflööt ning Johan Helmich Romani, Johann Gottfreid Mütheli, Johann George Tromlitzi jt muusika. CD „Rokokoomuusika Põhjalast“ valiti Eesti Muusikaauhinnad 2014 nominendiks ja ühtlasi aasta parimaks kammermuusikaplaadiks. Mängimise kõrval õpetab Reet Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis ja olles üks Plokkflöödiühing ERTA-Estonia asutajaliikmetest, osaleb ta regulaarselt plokkflöödiõpetajate koolitamisel.

Saale Fischer on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ning teinud pärast seda kannapöörde varase muusika maailma. Oma klavessiinimänguoskused omandas ta esmalt Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (õp. Reinut Tepp), seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (BA, prof. Imbi Tarum) ja Trossingeni Muusikakõrgkoolis Saksamaal (MA, prof. Marieke Spaans). Lisaks on ta täiendanud end eraviisiliselt Lars Ulrik Mortenseni, Jaques Oggi, Miklós Spanyi, Blandine Verlet’ ja Ketil Haugsandi juures ning võtnud orelimängutunde Dr Eberhard Schulzi juures Saksamaal. Hetkel on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorand. Alates 2018. aasta sügisest jagab Saale Fischer oma elu Eesti ja Saksamaa vahel.

Saale Fischeri viimaste aastate loominguline tegevus on kulgenud võrdselt mööda pillimängu ja tekstiloome radu. Koos ansambliga Floridante, mille üks kaasasutajaist ta 2014. aastal oli, on ta solisti kui saatjana klavessiinil, orelil ja haamerklaveril esitanud muusikat hilisrenessansist, Prantsuse ja Saksa kõrgbarokist Empfindsamkeiti ja vararomantismini, sh koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga ettekandele toonud Baltisaksa mõisnike lied-loomingut.

Saale Fischer on üles astunud festivalidel ja kontserdisarjades nii Eestis kui ka piiri taga, sh Brügge ja Utrechti vanamuusikafestivalide noorteprogrammis, ning pidanud varajase muusika interpretatsiooni alaseid loenguid Eestis, Leedus, Itaalias, Rumeenias ja USAs. Ta on tõlkinud vokaaltekste inglise, prantsuse ja saksa keelest, avaldanud arvustusi, arvamusi, artikleid ja intervjuusid pea kõigis Eesti kultuuriväljaannetes. Tema intervjueeritavate hulgas on olnud varase muusika korüfeed nagu dame Emma Kirkby, Andrew Lawrence-King, Mahan Esfahani ja Jean Rondeau. Ta on raamatu “Minu Kairo” (Petrone Print, 2014) autor ning kogumiku “The Contemporary Harpsichordist I & II” (Bellmann Musik, 2014) idee autor ning toimetaja.

Oluline roll Saale Fischeri elus on olnud pedagoogitööl. Koos Eesti Saatkonnaga Egiptuses lõi ta 2010. aastal Kairos Eesti laste laulu- ja mänguringi ning õpetas ühtlasi muusikat sealses rahvusvahelises Montessori lasteaias. Aastatel 2014–2018 juhtis ta oma klaveriklassi Tallinnas Euroopa Kooli juures ning õpetas samas keskkoolide lõpuklassidele muusikat. Aastatel 2017–2019 õpetas ta klavessiini ja kammeransamblit VHK igasuvisel Ajaloolise klahvpilli- ja orkestrimuusika laagris.

Uuemal ajal on Saale Fischeri tegemistes olulisele kohale nihkunud ka varase muusika suunaline kontserdikorraldus. Lisaks hooajaliste kontsertide vedamisele on ta alates 2019. aastast Haapsalu vanamuusikafestivali programmijuht.

Saale Fischer on pälvinud Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Eesti Kultuurkapitali stipendiumi.

Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis.