Lossimuusika aastalõpukontsert • Lossimuusika
Pühapäev, 28. detsember 2025 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum
LOSSIMUUSIKA AASTALÕPUKONTSERT
Daniil Bulayev - viiul (Läti)
Ērika Jākobsone - klaver (Läti)
Rain Vilu - vioola
Aare Tammesalu - tšello
Mati Lukk - kontrabass
Kava:
Franz Schubert (1797-1828)
Keelpillitrio B-duur D. 471
Allegro
Klaverikvintett A-duur D. 667, op 114 ("Forellikvintett")
Allegro vivace
Andante
Scherzo: Presto
Andantino - Allegretto
Allegro giusto
Austria helilooja Franz Schubert sündis 31. jaanuaril 1797 Viini lähedal Himmelpfortgrundis ja suri 19. novembril 1828 Viinis. Ta ühendas oma loomingus klassikalise ja romantilise muusikastiili elemente ja paistis silma erakordse meloodiaande ning rikkaliku laululoominguga. Muusikaloos on oluline koht on ka tema sümfoonilistel teostel, klaveri- ja kammermuusikal.
Franz Schubert tegi mitmeid katseid kirjutada keelpillitriot – minimalistliku koosseisuga on see heliloojate jaoks üks nõudlikumaid ja keerulisemaid kammermuusika žanre. Seetõttu lõpetas ta vaid ühe trio, kuid jättis maha veel mitu mahukat fragmenti. Üks neist on tema Trio nr 1 B-duur, D.471, mis eksisteerib ainult tervikliku esimese osana. See kerge ja õhuline, ühtaegu jõuline ja heatujuline muusikaline pärl sobib suurepäraselt sisse juhatama 2025. aasta viimast Lossimuusika kontserti.
Schuberti Klaverikvintett A-duur, tuntud ka kui "Forellikvintett", on üks kammermuusika tuntumaid teoseid läbi aegade. See on kõrgelt hinnatud nii esitajate, raadiojaamade kui ka publiku seas. 22-aastase helilooja loodud viieosaline kompositsioon sisaldab mitmeid iseloomulikke elemente, mis tagavad selle püsiva populaarsuse. Kvinteti edu peamiseks allikaks on aga pulbitsev ja lakkamatu elurõõm.
Schubert veetis 1819. aasta suve Austrias Steyris koos omaaegse staar-baritoni Johann Michael Vogliga, kes oli tema teoste väsimatu propageerija. Vogli sõpruskond kogunes sageli kodustel mitteametlikel esinemistel, kus Schuberti laulud ja klaveriteosed said suure menu osaliseks. Üks Vogli sõpradest oli jõukas muusikahuviline ja amatöörtšellist Sylvester Paumgartner, kelle salongis toimusid keskpäevased kontserdid ja kes andis ka Schubertile võimaluse oma muusikatuba kasutada. Paumgartner oli vaimustunud Schuberti laulust "Die Forelle". Seetõttu tellis ta heliloojalt uue teose, soovides selles kuulda ebatavalist instrumentide kooslust klaver-viiul-viola-tšello-kontrabass, mida Johann Nepomuk Hummel oli kasutanud oma kvintetis op 87.
“Forellikvintett” valmis tõenäoliselt Viinis sama aasta sügisel. Helilooja lähtus tavapärasest klassikalise perioodi neljaosalisest vormist, kuid tellija soovile vastu tulles lisas eelviimase osana variatsioonid soololaulu “Forell” meloodiale. Kvinteti esimese osa lainetav trioolide kujund ilmub kõigepealt klaveripartiis ja kandub siis edasi teistele instrumentidele. Pärast rahulikku Andante`t toob Scherzo kuulajate ette hoogsad rahvalikud meloodiad ja tantsurütmid. Paumgartneri lemmiklaulu teema kõlab 4. osa algul viiuli esituses ja järgnevates variatsioonides saavad kõik viis pilli kordamööda meloodiaga soleerida. Kvinteti finaal on säravalt nõtke ja virtuoosne. Schubert ületas talle seatud eeskuju mäekõrguselt.
Helilooja eluajal ilmselt ühtegi kvinteti tervikettekannet ei toimunud. Kuigi teos avaldati trükis esmakordselt aasta pärast Schuberti surma, ei ole originaalkäsikiri säilinud. Ainsad algallikad on imekombel leitud partiide komplekt ja Schuberti sõbra Albert Stadleri käsikirjaline koopia partituurist.
Daniil Bulayev tegi juba 5-aastaselt debüüdi kammerorkestri ees Riias, 7-aastaselt esines sümfooniaorkestriga Venemaal ning veel aasta hiljem andis esimese soolokontserdi Moskva Tšaikovski nim Konservatooriumi juures asuvas Muusikakeskkoolis. Bulayev on õppinud Riia Emīls Dārziņši nim Muusikakoolis Nelli Sarkisyani käe all ning Saksamaal prof Petru Munteanu juhendamisel. 2013. aastast annab ta regulaarselt kontserte erinevates riikides. Ta on soleerinud mainekate orkestrite ees: Stuttgarti Kammerorkester, Kremerata Baltica, Moskva Virtuoosid, Sinfonietta Riga, Salzburgi kammersolistid, Archi De Sono orchestra da camera, La Mitteleuropa Orchestra, Liepāja Sümfooniaorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Läti Rahvusooperi orkester, Leedu Riiklik Sümfooniaorkester, Tatarstani Riiklik Sümfooniaorkester, Armeenia Riiklik Sümfoonia, Macao Orchestra jt. Ta on mitmete rahvusvaheliste viiuldajate konkursside laureaat: Leonid Kogan International Violin Competition, Belgia, 2019 (1. preemia), Kloster Schöntal 18th International Violin Competition, Saksamaa, 2019. Daniil Bulajev asutas 2022. aastal kammerorkestri Davinspiro Camerata ja ta on selle kunstiline juht. Orkester on teinud koostööd dirigent Andres Mustoneniga, esinenud koos kontrabassist Grigori Kovalevski, tšellist Mischa Maisky ja viiuldaja Elina Bukšaga.
Daniil Bulajev mängib viiulil, mille talle lahkelt laenutas Arkadi Suharenko.
Klaveritõpinguid alustas Ērika Jākobsone 6-aastaselt Ogre Muusikakoolis Elga Klipa juures. Aastatel 2012-2020 jätkas ta Emīls Dārziņši muusikakeskkoolis õpetaja Lelde Paula käe all. Ta on mitmete rahvusvaheliste ja riiklike soolo-, kammermuusika- ja kompositsioonikonkursside laureaat. Osalenud suvekursustel "Yaro Summer School" Rostockis koos Stephan Imorde'iga, Riia Jūrmala festivalil Leif Ove Andsnesiga, Balti riikide, Soome ja Rootsi rahvusvahelises projektis "Crossing Keyboards" festivalil. Ērika on soleerinud Liepaja Sümfooniaorkestri ja Jāzeps Vītolsi Muusikaakadeemia sümfooniaorkestri ees. Ta on võtnud osa Naums Grubertsi, Hamsa Al-Wadi Jurise, Julia Mustonen-Dahlkvisti, Diana Ketleri, Evgeny Sinaiski jt meistrikursustel. Praegu õpib Ērika Jāzeps Vītolsi Läti Muusikaakadeemias professor Sergejs Osokinsi juhendamisel ja esineb aktiivselt nii sooloartistina kui kammermuusikuna Lätis ning välismaal.
Rain Vilu on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (1982) Jüri Gerretzi ja Harry Rikandi viiuliklassis ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 1988) vioola erialal Herbert Laane juhendamisel.
Alates 1984. aastast töötab ta Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, 1992. aastast on ta ERSO vioolarühma kontsertmeister. Üle kümne aasta (1993–2004) mängis ta paralleelselt Tallinna Kammerorkestris, huvist barokkmuusika vastu ka Tallinna Barokkorkestris, Corelli Barokkorkestris ja ansamblis Corelli Consort. Ta on osalenud ka Euroopa barokkorkestri Collegium Europae kavades ja turneedel Wieland Kuijkeni juhatusel Hollandis, Belgias, Saksamaal ja Poolas. Rain Vilu on keelpillikvartettide Noobel Nelik ja Ardor asutajaliige.
Aastast 2002 on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lektor ja aastast 2005 EMTA sümfooniaorkestri mänedžer.
Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakesk-koolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariikliku keelpillimängi-jate konkursi (1987) laureaat ja J. S. Bachi teose pärima esituse eripreemia võitja. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides prof Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof Martin Osterdagi meistrikursustel. Tammesalu on osalenud paljudel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud mitmetel rahvusvahelise mainega festivalidel Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja Iraanis.
2008. aastal tegi Aare Tammesalu tummfilmi “Noored kotkad” (1927, režissöör T. Luts) taasesituse muusikalise kujunduse. Ta on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. 1995. aastast on ta Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht. Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia, Eesti Teatriliidu žürii eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga. 2023. aasta veebruaris andis Saaremaa vald Aare Tammesalule üle auhinna “Aaasta tegu 2022” Mustjala festivali korraldamise eest, 2023. Aasta tõi EELK Nõukogu „Aasta kirikusõbra“ tiitli. 2025 sai Tammesalu Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi aastapreemia ERSO kontserdi korraldamise eest Mustjalas. Ta on Mustjala valla aukodanik ja teenetemärgi kavaler.
Mati Lukk õppis Tallinna Muusikakeskkoolis tšellot Laine Leichteri juhendamisel ja alates 1974. aastast kontrabassi Kaupo Olti kontrabassiklassis. Ta lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli (1979) ja seejärel Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 1984), mõlemad Kaupo Olti juhendamisel.
Mati Lukk on pälvinud diplomi üleliidulisel kontrabassimängijate konkursil Petroskois (1984). Talle on omistatud noorte lavajõudude I preemia (1985), Soome Sümfooniaorkestrite Ühingu (Suomen Sinfoniaorkesterit ry) kuldne teenetemärk (1992) ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kontserttegevuse eest (2002).
Lisaks ERSOle on Mati Lukk töötanud Eesti Raadio kammerorkestris (1980–1983) ja Soomes Turu Linnaorkestris (rühma abikontsertmeistrina, 1991–99) ning aastast 2001 ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppejõuna (sügisest 2015 dotsendina).
Mati Lukk on mänginud Põhjamaade Sümfooniaorkestris, Malmö Sümfooniaorkestris, Kuopio Linnaorkestris, Le Concert Olympique’is, Hortus Musicuse Akadeemilises Orkestris, Tallinna Kammerorkestris, Pärnu Linnaorkestris jm. Ta on teinud kaasa Barocco Revaliensise, Turku Ensemble’i, Corelli Consorti , Corelli barokkorkestri, Tallinna barokkorkestri, NYYD Ensemble’i ja YXUS Ensemble’i koosseisus.
Mati Lukk on korduvalt soleerinud ERSO ees (Tubina Kontrabassikontsert, dirigendid Peeter Lilje, Vello Pähn, Arvo Volmer, 2002; Kussewitzky Kontrabassikontserdi esiettekanne Eestis, dirigent Toomas Vavilov, 2011; Rautavaara kontrabassikontserdi “Angel of Dusk” esiettekanne Eestis), Turu Linnaorkestri ees (Tubina Kontrabassikontsert, dirigent Paul Mägi) ja Eesti Raadio estraadiorkestri ees (Dragonetti Kontrabassikontsert A-duur, dirigent Peeter Saul). Esimese sooloõhtu andis Mati Lukk 1984. aastal koos pianist Signe Hiis-Kübaraga, tema ansamblipartneriteks on olnud ka Nata-Ly Sakkos, Lea Leiten, Kairi Vavilov ja Reet Ruubel.
Aastail 2001–03 oli ta üks Hiiumaa Kammermuusikapäevade organiseerijaid. Aastail 2004 ja 2014 korraldas ta kontrabassimuusika päevi “Ludvig Juht 110” ja “Ludvig Juht 120”.
Mati Lukk on salvestanud Eesti Rahvusringhäälingu arhiivi Tubina Kontrabassikontserdi (ERSO, dirigent Peeter Lilje, 1988; ERSO, dirigent Toomas Vavilov, 2004), Kussewitzky Kontrabassikontserdi (ERSO, dirigent Toomas Vavilov, 2004), Rautavaara kontrabassikontserdi “Angel of Dusk” (ERSO, dirigent Toomas Vavilov, 2012), Hindemithi Sonaadi kontrabassile ja klaverile (1985), Bottesini “Nel cor piu non mi sento” (variatsioonid Paisiello teemale, 1985), Tüüri teose “Symbiosis” (2002) ja muusikat kontrabassikvartetile (ERSO kontrabassikvartett, 2003–04).
Koostöös ERSO ja Eesti Rahvusringhäälinguga jõudis 2012. aastal kuulajaini CD “Contrabassissimo!”, kus kõlavad Mati Luki, ERSO ja dirigent Toomas Vavilovi esituses Kussewitzky, Tubina ja Rautavaara kontrabassikontserdid. LP-le sarjast “ERSO solistid” on jäädvustatud ka Tubina Kontrabassikontsert (ERSO, dirigent Peeter Lilje; Melodija, 1990).
Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis.
Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
UNESCO Muusikalinn Tallinn
Kultuurikõla
Pointprint
Täname:
Visit Estonia
Visit Tallinn
Õhtuleht
Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas ja esinejate valikul muudatusi
Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida
Ürituse ajakava/line-up
Seotud valikud
Viimased 22 piletit
