Loovüksus ja Kadrioru kunstimuuseum esitlevad:

Beethoveni klaverisonaadid I • Lossimuusika

P 15.03.2026 kell 18:00-19:40
 (A. Weizenbergi tänav 37, Tallinn)

Pühapäev, 15. märts 2026 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum

LOSSIMUUSIKA 
BEETHOVENI KLAVERISONAADID i

IRINA ZAHHARENKOVA - haamerklaver


Kava

Ludwig van Beethoven (1770-1827)

Klaverisonaat nr 1 F-moll, op 2 nr 1
   Allegro
   Adagio
   Menuetto - Allegretto
   Prestissimo


Klaverisonaat nr 2 A-duur, op 2 nr 2
   Allegro vivace
   Largo appassionato
   Scherzo. Allegretto
   Rondo. Grazioso

Vaheaeg

Klaverisonaat nr 3 C-duur, op 2 nr 3
   Allegro con brio
   Adagio
   Scherzo. Allegro
   Allegro assai

Väljapaistev Eesti pianist Irina Zahharenkova esitab haamerklaveril kogu Beethoveni klaverisonaatide tsükli Kadrioru lossi ajaloolises õhkkonnas. 

Irina Zahharenkova on üks armastatumaid ja rahvusvaheliselt edukamaid Eesti pianiste, kelle esinemisi iseloomustavad tugevalt isikupärane stiil, loomulik musikaalsus ning võrratu klaverikäsitlus. Tema delikaatne ja karge kirglikkus mängib suureks kõik, mida ta esitab. Tema kõrgel kunstilisel tasemel esitustele on omane transtsendentaalne mõõde ja terviklikkus. Kui Irina istub klaveri taha, voolab muusika tema sõrmede alt pingutuseta ja loomulikult, haarates jäägitult kaasa.

Ta on võitnud peapreemiaid mitmetelt rahvusvahelistelt konkurssidelt Johan Sebastian Bachi konkurss Leipzigis (2006), A.Casagrande konkurss Itaalias (2006) Georges Enesco konkurss Rumeenias (2005) jpt. Eestis äratas ta suurt tähelepanu VI Eesti pianistide konkursil (2002) pälvides diplomi, ERSO preemia ja publiku tulise poolehoiu.

Irina Zahharenkova on õppinud klaverit Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias prof. Lilian Semperi ning Sibeliuse Akadeemias prof. Hui-Ying-Liu Tawaststjerna juures.

Zahharenkova on salvestanud Bachi „Goldbergi variatsioonid“ ja albumi Scarlatti sonaatidega Moskva plaadifirmale Classical Records ja palju teisi teoseid klaverile.

Tanel Joamets ajakirjas Muusika:

"Zahharenkova on teadupärast Eesti kõige rohkem rahvusvahelisi kaalukaid konkursse võitnud interpreet. Selliseks läbilöögiks üleilmsetel ülivõistlustel ei piisa ainult tehnilisest perfektsusest ja virtuoossusest ning superkiirest repertuaari omandamisest ja kindlast mälust, vaid möödapääsmatult tarvilikuks osutub ka kunstniku isikupära ja tema kordumatu interpretatsioon, mis peab tugevalt puudutama või raputama; vahel, miks mitte, ka ärritamise kaudu, aga igal juhul ei tohi jätta ükskõikseks. Võib vast öelda, et Zahharenkova on oma karjääris nii palju saavutanud, et ta ei pea enam mõtlema sellele, mida temast või tema tõlgitsustest arvatakse, vaid ta võib vahetu kirega keskenduda oma kõige autentsemale tunnetusele, mis on mulle alati jätnud väga siira mulje ja kogemuse. Ja tuleb muidugi tõdeda, et tema interpretatsioon hälbib n-ö keskmisest väljakujunenud tavast vahel päris muljetavaldavalt. Oma Bachi tõlgitsustega on ta minu jaoks üks neljast kõige enam puudutavast pianistist Glen Gouldi, Dinu Lipatti ja Angela Hewitti kõrval; kõige kohta, mida ma Bachist temalt olen kuulnud, võiks öelda, et see on parim omas võtmes. Just selles mõttes, et parim säärase kunstilise lähenemise puhul. Et saab ka läheneda loomulikult hoopis teisiti ja jõuda teist teed minnes absoluutsesse tippu. Kui võrdlen omavahel Zahharenkovat, Hewittit, Gouldi või Lipattit, siis ma ei saa öelda, et üks oleks teisest parem, küll aga seda, et igaüks neist on parim omas suunas ja rõhuasetuses; ja igaks juhuks mainin, et kirjutan siin loomulikult vaid oma isiklikest lemmikutest ega pretendeeri oma “edetabeliga” mingilgi kombel objektiivsele ja absoluutsele tõele. Irina Bachi teeb eripäraseks see, et ta kasutab baroki kohta harjumatult palju pedaali, manab heas mõttes esile ikka lausa müstilisi kõlamaailmu, käed on tal tihti ka meelega veidi-veidi lahus, mis lisab Bachi muusika vaimsusele vahel mingi sobivalt õrna “lõdvestunud” nüansi. Võiks öelda, et ta esitab Bachi kui impressionistlikku muusikat. Tõesti, Bachi muusikast võib leida ju kõike ja Bachi annab avada igasuguses võtmes, ilma et selle muusika universaalsus ja põhiline sõnum sellest kaotaks. Olen kuulnud Bachi klaverimuusikast näiteks ka väga häid sugestiivseid esitusi jazz-lauljatelt, kus igale lauljale on usaldatud oma polüfooniline hääl. Ehk siis kuulates Irina Bachi, olen alati saanud väga õnnestava elamuse osaliseks". 


Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis. 


Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
 

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga


Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint

 

Täname:
Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht

 

Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas muudatusi

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida

Kontserdi pileteid tagasi ei osteta, kuid vajadusel saate neid vahetada teiste Lossimuusika kontsertide pääsmete vastu 


Vanusepiirang: Soovitav alates 7. eluaastast
Ratastooliga ligipääsetavus: Olemas
Loe veel

Ürituse ajakava/line-up

Uksed avatakse kell 17:30



Hind:
10.90 € - 36.55 €