Lossimuusika hooaja 2025-2026 avakontsert • Lossimuusika

Reede, 19. september 2025 kell 18 Kuressaare loss, Saaremaa

Hooaja 2025-2026 avakontsert

Horacio Franco - plokkflööt (Mehhiko)
Daniel Ortega García - klavessiin (Mehhiko)

Koostöös Mehhiko Suursaatkonnaga Helsingis

Kava:

Johann Heinrich Schmelzer (1620–1680)
Sonata Quarta D-duur (Sonatae unarum fidium,1664)

Tommaso Antonio Vitali (1663–1745)
Chaconne (algselt sooloviiulile)

Johann Kaspar Ferdinand Fischer (1656–1746)
Passacaglia süidist Uranie, Musicalischer Parnassus (1737)

Mehhiko põlisrahvaste muusika (anonymous)
Mirror Dance of the Historial – Puebla
Dance of the Voladores of Papantla
Four Yaqui Dances:
“Chuparahui” – “Go-I” – “Paro sin” – “Hulla Tanahua”
Velación – Tzotzil
Dance of the Maromeros – Cora

Johann Sebastian Bach (1685–1750)
Sonaat E-duur BWV 1035
Adagio ma non tanto – Allegro – Siciliano – Allegro assai

Daniel Catán (1949–2011)
Encantamiento (1990)

Louis-Antoine Dornel (1685–1765)
Chaconne süidist G-duur flöödile ja continuole

Antonio Vivaldi (1678–1741)
Sonaat op 2 nr 12 a-moll
Largo – Allemande – Grave – Capriccio (Presto)

 
Johann Heinrich Schmelzer (1620–1680) oli barokiaja Austria helilooja ja viiuldaja. Tema elust on väga vähe andmeid. Arvatavasti saabus ta Viini 1630. aastatel ning jäi Habsburgide õukonna heliloojaks ning muusikuks kogu ülejäänud eluks. Keiser Leopold I hindas teda kõrgelt, tõstis aadliseisusesse ja määras 1679. aastal kapellmeistriks. Paraku suri Schmelzer katkuepideemia ajal vaid kuud peale uue ametikoha saamist.

Tomaso Antonio Vitali (1663–1745) oli itaalia helilooja ja viiuldaja. Teda tuntakse peamiselt kuulsa viiuliteose Chaconne'i g-moll järgi, mis avaldati Dresdeni Sächsische Landesbibliotheki käsikirjast Die Hoch Schule des Violinspielsis (1867) saksa viiuldaja Ferdinand Davidi toimetamisel. Ulatuslikud modulatsioonid kaugetesse helistikesse on tekitanud spekulatsioone, et see ei saa olla ehtne barokiajastu teos ja sarnasuste puudumine Vitali ülejäänud loominguga on pannud muusikateadlased selle autorluses tõsiselt kahtlema.

Johann Sebastian Bach (1685-1750) oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks barokiajastu väljapaistvamaks heliloojaks ning suurimaks terves muusikaajaloos.

Mehhiko helilooja Daniel Catán (1949-2011) õppis filosoofiat Inglismaal Sussexi ülikoolis. Seejärel sai temast Princetoni doktorant kompositsiooni erialal Milton Babbitti, James Randalli ja Benjamin Boretzi juhendamisel. Catán komponeeris lüürilises ja romantilises stiilis. Tema vokaalikeskses loomingus on kuulda Debussyd ja Straussi meenutavaid lopsakaid orkestratsioone koos Ladina-Ameerika instrumentide ja rütmidega. Catáni „Florencia en el Amazonas“ on esimene hispaaniakeelse ooper, mille tellis Ameerika ooperikompanii. Selle edu viis „Salsipuedese“ tellimiseni Houston Grand Opera jaoks. Catáni neljas ooper "Il Postino" valmis Los Angelese Opera tellimusel ja esietendus 2011. aastal Los Angeleses, Viinis ja Pariisis Plácido Domingo osalusel. Catáni ootamatu surm katkestas töö järgmise ooperi "Meet John Doe" kallal.

Louis-Antoine Dornel (umbes 1685–1765) oli prantsuse helilooja, klavessinist, organist ja viiuldaja. Dorneli õpetas ilmselt organist Nicolas Lebègue. Ta määrati 1706. aastal Sainte-Marie-Madeleine-en-la-Cité kiriku organistiks ja töötas aastatel 1714–1748 Pariisis mitmel organisti ametikohal. Tema säilinud teoste hulka kuuluvad neli kammermuusika kogumikku, klavessiinipalade kogu (1731), vokaalmuusika Airs sérieux (1706), neli kantaati ja rida avaldamata orelipalasid. 1745. aastal ilmus tema muusikateooriat käsitlev raamat "Le tour du clavier sur tous les tons". 

Antonio Vivaldi (1678-1741) oli Itaalia helilooja ja viiulimängija. Ta õppis viiulit isa käe all ning ühe allika andmetel asendas ta isa ka Püha Markuse katedraali orkestris. Sellegipoolest pandi ta 15-aastaselt preestriks õppima. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ning hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. Vaheaegadega oli ta seal tegev aastatel 1703–1740. Sealse orkestri ja koori viis ta nii kõrgele tasemele, et lapsi tuldi spetsiaalselt kuulama ka välismaalt.
Alates 18. sajandi teisest kümnendist, mil sonaatide ja kontsertide kirjutajana tuntud Vivaldi ka vokaalmuusikat looma hakkas, hakkas ta peamiselt ooperite lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis ta Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. Kuid juba järgmisel aastal Vivaldi suri, põhjuseks ilmselt astma, mis oli Vivaldit kimbutanud juba sünnist saati. Vivaldi on kirjutanud soolo- ja ansamblikontserte, soolo- ja triosonaate, avamänge, oopereid, vaimulikke vokaalteoseid ja kantaate, kokku umbes 770 teost. Tema tuntuimad helitööd on neljast viiulikontserdist koosnev "Neli aastaaega" ning "Gloria" koorile ja orkestrile.

Horacio Franco on rahvusvaheliselt tuntud Mehhiko flötist ja dirigent, kelle karjäär on kestnud 44 aastat. 1963. aastal Mexico Citys sündinud artist on tänapäeva Mehhiko tunnustatumaid instrumentaliste klassikalise muusika vallas.

Oma muusikukutse avastas ta juhuslikult keskkoolis käies, kus puutus esimest korda kokku nii klassikalise muusika kui ka plokkflöödiga. Vaatamata vanemate vastuseisule järgis ta oma sisemist kutsumust ja astus 13-aastaselt Riiklikku Muusikakonservatooriumisse. Tol ajal ei olnud Mehhikos ametlikku plokkflöötide õppimise programmi. Ta tegi oma soolodebüüdi Konservatooriumi kammerorkestriga 14-aastaselt Palacio de Bellas Arteses ning 16-aastaselt hakkas ta õpetama Escuela Superior de Músicas.

Walter van Hauwe – toona maailma tuntuim plokkflöödiõpetaja ja esineja – võttis ta vastu Amsterdami konservatooriumi, mille lõpetas 1985. aastal magistrikraadiga cum laude.

Pärast Mehhikosse naasmist jätkas Franco õpetamist oma alma mater'is ja töötas 15 aastat Riiklikus Muusikakoolis professorina. Ta jätkab ka täiskohaga õpetamist Riiklikus Muusikakonservatooriumis. Ta aitas oma kodumaal kaasa plokkflöödi teekonnale õppevahendist lugupeetud professionaalseks instrumendiks, mis sobib nii kaasaegse kui  ka keskaegse, renessansi ja barokiajastu muusika jaoks. Ta tutvustas seda instrumenti ka teistele muusikažanritele, nagu pop, rahvamuusika ja jazz.

Horacio Franco oli Eduardo Mata juhitud Solistas de México liige ja Trío Hotteterre asutajaliige, millega ta esines laialdaselt kogu Mehhikos. Ta on osalenud suurtel festivalidel - Festival Internacional Cervantino, Festival del Centro Histórico Mexico Citys ja Sinaloa kultuurifestival, Oregoni Bachi festival ning mänginud Indianapolise Festivalimuusika Seltsis, turneel Belgias ja Europalial 1993.

Franco on tellinud plokkflöödile muusikat paljudelt heliloojatelt. Tänaseks on talle loodud enam kui 100 teost nii Mehhiko kui teiste riikide komponostide poolt.

Dirigendina asutas ta esimese Mehhiko barokkansambli, mis kasutas ajastu instrumente: Cappella Cervantina, nüüd Cappella Barroca de México. Viimase 20 aasta jooksul on ta mänginud suurt rolli Mehhikos alles arenevale vanamuusika valdkonnale pühendunud interpreetide koolitamisel. Riikliku Muusikakonservatooriumi akadeemilise projektina loodud ansambel oli haridusplatvormiks nii varajase kui ka nüüdismuusika vokaal- ja instrumentaalõppeks. Cappella Cervantina esitas arvukalt Mehhiko heliloojate teoseid ja tõi päevavalgele äsja transkribeeritud teosed Mehhiko koloniaalajast. Ansambel on esinenud laialdaselt kogu Mehhikos suurtel festivalidel, aga ka Chicagos (USA), festivalil Les Chemins du Baroque Prantsusmaal ja mitmes Ühendkuningriigi linnades.

Horacio Franco oli aastatel 2003–2005 tegutsenud Capella Puebla Barokkorkestri asutaja ja juht, mida Mehhikos selle silmapaistva kvaliteedi eest palju kiideti.

Franco on loonud märkimisväärse karjääri maailmas väljapaistva plokkflöödisolistina.  Samuti on ta silma paistnud dirigendi, õpetaja ja ühiskonnaktivistina. Ta on muutnud arusaama klassikalisest muusikast ja plokkflöödist Mehhikos ja riikides, kus ta on esinenud. Tema tegevus on sageli suunatu uue publik poole, tuues kontsertmuusikat ruumidesse ja keskkondadesse, mida sellega traditsiooniliselt ei seostata. Ta on eelarvamusteta ühendanud klassikalist muusikat teiste žanritega, sealhulgas põlisrahvaste Mehhiko, India, Egiptuse, Aafrika, Sansibari, pop- ja jazzmuusikaga.

Ta on pühendunud ka pedagoogilisele tegevusele, jagades oma elukogemusi ja muusikalist teekonda noortega läbi sadade harivate kontsertide koolides üle Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide. Õpetajana on ta juhendanud noori professionaalseid muusikuid Mehhikos, Euroopas, Iisraelis, Lõuna-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikides.

Ta oli esimene Mehhiko solist, kes esines mainekate orkestrite Academy of St. Martin in the Fields, Ferenc Liszti Kammerorkester Budapestis, Berliner Symphoniker, Orchestra of Age of Enlightenment, Tokyo Solisten, Dortmunder Symphoniker, Classic Orchestra City, The American Orchestra, Combattimento Consorts, the American Orchestra Consort Birminghami Sümfooniaorkester, Hanzemusic, Philharmonia Barokkorkester, Montreali Kammerorkester, Kibbutzimi Orkester, Gruusia Kammerorkester, Uue Maailma Sümfooniaorkester solistina.

Horacio Franco on toonud Mehhikole tunnustust koostöö kaudu kunstnikega Euroopast, Aafrikast, Jaapanist, Kanadast, Ladina-Ameerikast ja Ameerika Ühendriikidest. Tema arvukad salvestised hõlmavad barokk-, kaasaegset, populaarset ja fusion-muusikat. Nende hulka kuuluvad Nuevo Catecismo para Indios Remisos koos kirjanik Carlos Monsiváis'ga; Lienzos de Viento koos kahe põlisrahvaste muusikuga Chiapasest; Sones de Tierra y Nube koos Mixe lastebändiga CECAM-ist Santa María Tlahuitoltepecis, Oaxacas; H3A kolme jazzmuusikuga ja Enamorada Travesía koos poeet Martha Madrigaliga. Need projektid on avardanud tema haaret 21. sajandi universaalse muusikakeele poole.

Tänapäeval on Franco ühtlasi silmapaistev avaliku elu tegelane. Ta teeb kaastööd erinevatele sõltumatutele uudisteväljaannetele kommentaatori ja arvamusloojana. Ta on Mehhiko riikliku ajaloo- ja kultuurimälu nõukogu liige ning töötanud Mexico City kultuurinõukogus ning välisministeeriumi ja kultuuriministeeriumi kultuuridiplomaatia nõukogus.

Daniel Ortega García lõpetas kiitusega Mehhiko Riikliku Ülikooli (UNAM) muusikateaduskonna klavessiini eriale bakalaureuseõppes ja etnomusikoloogia magistriõppes. Ta on spetsialiseerunud 16.-18. sajandi klavessiinirepertuaari esitamisele ning on aktiivne continuo-mängija. García on esinenud erinevates kontserdisaalides ja festivalidel Mehhikos, Iirimaal, Prantsusmaal, Monacos, Kuubal, Ecuadoris ja Peruus.

2014. aastal pälvis ta Fondation Turquois'i stipendiumi, et täiendada end Monaco Vürstiriigi Académie de Musique et Danse Prince Rainier III-s, kus ta täiustas oma oskusi klavessiini- ja orelimängus.

Praegu on ta UNAMi muusikateaduskonna klavessiini professor ja continuo-õpetaja. Ta on samas asutuses ka muusikalavastuste doktorant, uurides ajaloolisi ja kaasaegseid  esituspraktikaid. Lisaks teeb ta juhendajana koostööd UNAMi Vanamuusikaakadeemiaga ning on Hispaania-Mehhiko barokkmuusika ansambli Il Furore asutajaliige.

Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis. 

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
UNESCO Muusikalinn Tallinn
Kultuurikõla
Pointprint

Täname:
Visit Tallinn, Visit Saaremaa, Õhtuleht

Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas ja esinejate valikul muudatusi

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida ning lülitada välja mobiiltelefonid