Lossimuusika: ERSO solistid Kadriorus XXII • Lossimuusika

Pühapäev, 5. jaanuar 2025 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum

LOSSIMUUSIKA
ERSO solistid Kadriorus XXII

Annelize Vlasenko - viiul
Seulki Lee - tšello (Lõuna-Korea)
Lea Leiten - klaver

Kava:

Koostöös Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga

Claude Debussy (1862-1918) esialgsest plaanist luua 6 sonaati erinevatele instrumentidele täitus vaid pool. Valminud kolmest teosest esimene on sonaat tšellole ja klaverile d-moll (1915), mille osadest kaks viimast esitatakse ilma peatumata teineteise järel (attacca). Helilooja soovis, et tšello mängiks "kergelt ja närviliselt" ning teose tempod ja meeleolud vahelduksid pidevalt. Nii sai tõsta psühholoogilist pinget ja kulgeda tõusvas joones ühest kulminatsioonist teise. Debussy hilistes teostes võib tajuda soovi pöörduda tagasi prantsuse barokiajastu muusikaliste kaanonite juurde: „Mulle meeldib tšellosonaadi vorm ja proprotsioonid, need on peaaegu klassikalised selle sõna kõige paremas tähenduses”.

Kiievis sündinud Reinhold Gliere (1875-1956) on tuntud vene heliloojana. Tanejevi ja Hrimaly õpilasena ning Prokofjevi õpetajana sai ta inspiratsiooni Rimski-Korsakovi ja Ippolitov-Ivanovi rahvaliku suunitlusega helitöödest. Kuigi ta kaasas oma loomingusse moodsaid arendusvõtteid, on selle juured siiski sügval 19. sjandi romantismis.  Sellisena jäi ta erinevalt paljudest kaasmaalastest suhteliselt puutumata nõukogude režiimi hävitustööst, kuigi temas nähti viimast revolutsioonieelse natsionalistlike vene heliloojate esindajat. Muusikaloos on hästi tuntud tema eepiline kolmas sümfoonia, selle kõrvale mahub aga ka põnevat kammermuusikat. Kaheksa pala viiulile ja tšellole op 39 (1909) on tänapäevalgi populaarsed. See on kerge, kuid sisukas muusika, mis esitab mõlemale pillile märkimisväärseid, kuid teostatavaid nõudmisi ning viib kuulajad läbi lühikeste kaleidokoopilliste helikildude kogu tunneteskaalat täitvasse salapärasesse võlumaailma. 

Annelize Vlasenko alustas viiuliõpinguid Saue Muusikakoolis Juta Rossi juhendamisel ning jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis Aino Riikjärve, hiljem Kristina Kriidi viiuliklassis. Ta on lõpetanud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe (2022, cum laude) ja magistriõppe (2024, cum laude) Kristina Kriidi juhendamisel. Annelize Vlasenkot on tunnustatud mitmetel konkurssidel ja festivalidel, sealhulgas vabariiklikul konkursil ,,Parim noor instrumentalist 2016“, kus ta saavutas I koha. Ta on pälvinud erinevates ansamblites preemiaid neljal EMTA klaverikammermuusika konkursil ning astunud üles muusikafestivalil Thessalonikis. 2022. aasta oktoobris osales ta Berliini Filharmoonikute Karajani Akadeemia ja Balti riikide muusikaakadeemia ühisprojektis ,,Baltic Roots”. Annelize Vlasenko on osalenud mitmete Eestis tegutsevate orkestrite töös (Eesti Sinfonietta, Narva Linna Sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester) ning esinenud solistina TMKK sümfooniaorkestri ja EMTA sümfooniaorkestri ees.

Seulki Lee on esinenud koos tunnustatud dirigentide ja orkestritega nii Euroopas ja Aasias kui ka Ameerika Ühendriikides. 2017 pälvis ta Lewisville Lake Symphony rahvusvahelisel keelpillide konkursil 2. koha. 2011. aastal esines ta spetsiaalsel austuskontserdil Pablo Casalsi mälestuseks Hispaania muuseumis New Yorgis. Ta on lõpetanud Manhattani Muusikakooli muusika bakalaureusekraadiga, omandas magistrikraadi Rice'i ülikooli Shepherdi muusikakoolis ja DMA Texase ülikoolis Austinis. Seulki Lee töötab ERSO tšellorühma abikontsertmeistrina.

Lea Leiten on õppinud klaverimängu Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Kalle Randalu ja Peep Lassmanni juures. Ta on täiendanud end Roger Vignoles’i meistriklassis Savonlinnas ja suvekursustel “Holland Music Session”. 1986. a. saavutas Lea Leiten II preemia Čiurlionise nim. pianistide konkursil Vilniuses ja 1988. a. diplomi vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas. Teda on autasustatud parima kontsertmeistri tiitliga vabariiklikel ja rahvusvahelistel keelpilli- ja puhkpillimängijate konkurssidel. Lea Leiten on koos musitseerinud mitmete tuntud muusikutega nagu N. Punder, T. Vavilov, M. Vind, M. Männi, L. Ugandi, A. Tammesalu, U. Vulp, keelpillikvartett “Noobel Nelik”. Ta on 1999. a. moodustatud kollektiivi “Reval Ensemble” liige. Esinetud on mainekatel uue muusika festivalidel NYYD Tallinnas, “Gaida” Vilniuses, “Is Arti” Kaunases ning Wagneri nim. saalis Riias ja kontsertreisil Belgias. Lea on osalenud mitmel korral klaverisaatjana rahvusvahelisel konkursil “Noor Muusik”, samuti andnud kontserte Iisraeli vioolasolisti Avri Levitani ning Rootsi kontrabassimängija Björn Malmqvistiga. Aastail 2006-2008 läbis L. Leiten täienduskursuse prof. Matti Reimanni juures teemal “L. van Beehoveni klaveri- ja viiulisonaatide interpretatsioon”. Praegu töötab Lea Leiten Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusikakeskkoolis kontsertmeistrina ja tegutseb aktiivse kammermuusikuna.  

Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis. 

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
 

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
UNESCO Muusikalinn Tallinn

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Agentuur Uus Kontsert

Täname:
Visit Tallinn

Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas ja esinejate valikul muudatusi

Pilet kehtib kontserdipäeval kl 10-18 ka Kadrioru kunstimuuseumi näitusepääsmena

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida ning lülitada välja mobiiltelefonid