Éric-Maria Couturier • Lossimuusika

Pühapäev, 8. veebruar 2026 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum

LOSSIMUUSIKA 

Johann Sebastian Bach (1685-1750) oli oma eluajal tuntud eelkõige organisti, klavessiinimängija ja improviseerijana. Kuid muusikalist karjääri alustas ta 1703 Weimaris viiuldajana. Mõne aasta pärast sai temast Weimari kapelli juht ja hiljem Kötheni õukonna kapellmeister. Bachi viiuldajakarjääri kroonib 1720. aastal valminud teos pealkirjaga "Sei solo a Violino senza Basso accompagnato" ("Kuus sonaati ja partiitat sooloviiulile"). Käsikirjas on helilooja enese esitusmärkmed, mis kõneleb sellest, et autor suutis ülimalt komplitseeritud helitöö ise ette kanda. Umbes samast ajast pärineb ka teine sarnane teos "Kuus süiti soolotšellole", mille originaalpartituur on aegade jooksul kaduma läinud, kuid muusika on säilinud tänu koopiatele.

Tšellosüidid vajusid unustusse enam kui sajandiks. Peale „taasavastamist“ 1825. aastal need küll trükiti, kuid ei pakkunud erilist huvi ja leidsid kasutamist peamiselt pillimänguharjutustena. 1889. aastal sattus 13-aastane ambitsioonikas tšellist Pablo Casals juhuslikult muusikapoodi ja leidis kasutatud nootide hulgast tšellosüitide kulunud koopia. Kodus pilli taga süvenedes mõistis ta kiiresti, millega on tegu. Temast sai Bachi tšellosüitide tõeline patrioot ja tulihingeline propageerija. Casalsi 1936. aastal tehtud süitide salvestus mõjus plahvatusena ja õige pea tundis iga endast lugupidav tšellist planeedil vajadust tutvustada enda nägemust süitidest nii kontserdilaval kui jäädvustada see heliplaatidele. 

Kõlab uskumatuna, et Bachi tšellosüitide tõeliseks avastamiseks ja mõistmiseks kulus ligi 200 aastat. Sama imetlusväärne on selle muusika elujõud ja mõjukus, sest tänapäevani kasutavad heliloojad Bachi eeskuju sooloteoste loomisel ja tšellistid leiavad nende interpreteerimisel üha uusi vaatenurki. 1979. aastal salvestas Hollandi tšellist Anner Bylsma süidid barokktšellol, põhjustades muusikamaailmas sensatsiooni ja muutis põhjalikult teose interpretatsioonisuunda. Tänapäeva juhtivaid tšelliste Yo-Yo Ma sidus 1997 telefilmides süidid edukalt teiste kaunite kunstidega.

Bachi süitidest soolotšellole on üle 100 erineva noodiväljaande ja neist on tehtud seadeid viiulile, vioolale, kontrabassile, mandoliinile, klaverile, marimbale, kitarrile, plokkflöödile, basskitarrile, metsasarvele, saksofonile, klarnetile, fagotile, trompetile, tuubale, ukulelele jne.

Éric-Maria Couturier on Pariisi ja Lyoni Konservatooriumide Nationaux Supérieurs de Musique et de Danse professor. Ta õppis Roland Pidoux', Christian Ivaldi, Igor Gavrichi, Patrick Moutali ja Jorge Chaminé juures ning on Mstislav Rostropovitši ja Yo-Yo Ma suur austaja.

Äärmiselt mitmekülgse ja virtuoosse artistina esineb regulaarselt suurtel rahvusvahelistel lavadel, seda nii solistina kui kammermuusikuna. Couturier on klaveritrio Talweg liige. Tema lavapartneriteks on olnud Mauricio Pollini, Martha Argerich ja Juliana Steinbach. 2002. aastal sai temast kuulsa nüüdismuusikakollektiivi Ensemble Intercontemporain liige.

Couturier on improviseerinud koos David Linxi, Laika, Uniti, Sébastien Lansoni ning Plug trioga, samuti teinud elektroonilist muusikat Michele Rabbia ja Nicolas Crossega. Koos Bertrand Chavarriaga lõi ta teose, mis illustreerib karate energiat. Ta esineb Jaapanis ja Euroopas koos laulja Noh Ryoko Aoki ja löökpillimängija Tsuchitori Toshiga.

Éric-Maria Couturier on töötanud koos suurimate dirigentidega, sealhulgas Pierre Boulez, Wolfgang Sawallisch, Georg Solti, Carlo-Maria Giulini, Peter Eötvös, Susanna Mälkki, Jonathan Nott ja Esa-Pekka Salonen. Ta esineb solistina Haydni, Dvořáki, Brahmsi topeltkontserdi, Šostakovitši, Eötvösi, Fujikura, Kurtági, Merlini, Pfitzneri, Saariaho ja Robini tšellokontsertides.

Improvisatsioonil põhinevast õpetamisest ja uute tehnikate avastamisest lummatud Eric-Maria Couturier lõi koos Noémie Boutini ja Vincent Courtois’ga eksperimentaalse tšellolaboratooriumi „Les Ateliers du violoncelle“.

Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis. 

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
 

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint

Täname:
Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht

Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas muudatusi

Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida

Kontserdi pileteid tagasi ei osteta, kuid vajadusel saate neid vahetada teiste Lossimuusika kontsertide pääsmete vastu