Concerto Budapest Winds • Lossimuusika
Pühapäev, 1. veebruar 2026 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum
LOSSIMUUSIKA 12
György Kurtág 100
CONCERTO BUDAPEST WINDS
Orsolya Kaczander - flööt
Csaba Klenyán - klarnet
György Puha - klarnet
Béla Horváth - oboe
Bálint Mohai - fagott
Albert Nagy - fagott
János Benyus - metsasarv
Kava:
Wolfgang Amadeus Mozart 12 Variatsiooni "Ah, vous dirai-je maman",K. 265 (seadnud by Gábor Werner)
György Kurtág Puhkpillikvintett
György Kurtág Märgid, mängud ja sõnumid
Ludwig van Beethoven Duo C-duur, op 21
György Kurtág Stseenid flöödile op 39
György Ligeti Kuus bagatelli
Koostööpartner Liszti Instituut - Ungari Kultuuri Keskus Tallinn
Concerto Budapest on oma rikkaliku ajaloo ja noorte muusikute värske energiaga üks Ungari juhtivaid orkestreid, mille mängu iseloomustab kirg ja pühendumus. Muusikud tunnevad end ühtviisi koduselt nii armastatud klassika meistriteoste kui ka 21. sajandi uusloomingu interpreteerimisel. Ambitsioonikate ja uuenduslike programmide ning erilise kõlaga on orkester toonud Ungari muusikapaletti uue värvingu.
Concerto Budapest solistide programm esitleb puhkpillimuusika klassikalise repertuaari ja Ungari avangardi sümboolseid teosed, luues dialoogi selguse, mängulisuse ja julge kaasaegse väljenduse vahel. Kontserdi juhatavad sisse Wolfgang Amadeus Mozarti kaksteist vaimukat ja sundimatut variatsiooni prantsuse lastelaulu "Ah, vous dirai-je maman" teemale Gábor Werneri seades. György Kurtági looming on esindatud varase puhkpillikvinteti, aforistlike miniatuuride „Märgid, mängud ja sõnumid“ ja intiimsete, peenelt graveeritud „Stseenidega“ flöödile op 39. Väliselt nii erinevaid ja kontrastseid teoseid ühendab Kurtági eksimatult äratuntav helikeel – sisutihe, väljendusrikas ja sügavalt inimlik. Beethoveni klassikaliselt võluvale Duole C-duur op 21 järgneb kontserdi lõputeosena György Ligeti särtsakas ja rütmiliselt laetud erksatest miniatuuridest koosnev süit „Kuus bagatelli“. Üheskoos moodustavad need eriilmelised teosed põneva kontrasti klassitsismi ja 20. sajandi kontsentreeritud intensiivsuse vahel, tuues esile Kesk-Euroopa muusikalise kujutlusvõime rikkuse ja mitmekesisuse.
Kelleri arvates on rahutus maailmas üha suurem vajadus headuse ja turvalisuse järele. Mozarti muusika pakub lõputut toitu armastusele, mis väljendab oma helidega kõiki inimlikke emotsioone ja iseloomuomadusi kõige lihtsamal ja imelisemal viisil. Tema muusika puudutab kõiki, kiirgab elurõõmu ja teeb inimesed õnnelikuks.
Tallinnas esitatakse „Planet Mozarti” sarja raames peamiselt ungari heliloojate muusikat, sealhulgas 19. veebruaril 2026 oma 100. sünnipäeva tähistava György Kurtág teoseid.
Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg – 5. detsember 1791 Viin) oli Austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.
Mozarti nime kirjutati tema eluajal mitmel kujul. Osalt olid selle põhjuseks kirikutraditsioonid, osalt see, et Mozart kohandas oma nime mitmesse keelde. Kirikuraamatu ladinakeelses ristimiskandes on tema nimeks märgitud Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart. Mozarti isa Leopold teatas poja sünnist saksakeelses kirjas kirjastaja Johann Jakob Lotterile, mainides last nimega Joannes Chrisostomus Wolfgang Gottlieb. Nimed Joannes ja Chrysostomus anti traditsiooniliselt pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sündis (27. jaanuar on Johannes Kuldsuu
mälestuspäev), kuid neid nimesid igapäevaelus ei kasutatud. Wolfgangus (ladinapäraselt) ehk Wolfgang oli helilooja emapoolse vanaisa eesnimi.
Kreekakeelne Theophilus ehk saksa keeles Gottlieb tähendab 'jumala
armastaja' või 'jumala armastatud'. Amadeus, mida Mozartiga kõige rohkem seostatakse, tähendab sedasama ladina keeles. Joannes Theophilus oli helilooja ristiisa eesnimi.
Alates 1770. aastast kasutas Mozart ise Itaalias nime Wolfgango Amadeo ja alates umbes 1777. aastast Wolfgang Amadé (aktsendi kasutus varieerus: Amadé, Amadè, Amadée, Amade). Tema eelistatud Amadé'd teised üldiselt ei kasutanud, tavalised kujud olid Wolfgang Amadeus ja Wolfgang Gottlieb. On võimalik, et nimi Amadeus sai alguse naljana. Kolmele kirjale on ta ladina keelt parodeerides alla kirjutanud Wolfgangus Amadeus Mozartus. Ametlikes dokumentides on tema eluajal nimekuju Wolfgang Amadeus kasutatud vaid ühel korral. Amadeuse kasutamine sai järk-järgult valdavaks 19. sajandil.
Ta sündis Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Vanematel oli seitse last, kellest vaid Wolfgang ja ta õde Maria Anna elasid lapseeast vanemaks. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba viieaastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad ja kuueaastaselt hakkas esinema kontserdireisidel Euroopa linnades. Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. 1765. aastal Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 11-aastaselt esimese ooperi. 1769. aastal asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda, kus oli kapellmeistrina ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse.
1781. aastal lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi. Wolfgang Amadeus Mozart suri Viinis 1791. aastal. Viimasel kümnel eluaastal komponeeris helilooja suurema osa oma tuntumatest ooperitest, sümfooniatest ja klaverikontsertidest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte.
Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 kataloogitud muusikateose, sh 13 ooperit. Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 17 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu pooleli jäänud reekviem (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on 41, lisaks ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette
ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. Peter Shaffer on kirjutanud Mozartist näidendi "Amadeus" (1979), mille põhjal valmis režissöör Miloš Formanil 1984. aastal samanimeline mängufilm.
György Kurtág (sündinud 19. veebruaril 1926 Lugojs Rumeenias) on ungari helilooja ja pianist. Ta on rahvusvaheliselt edukaim Ungari sõjajärgne helilooja György Ligeti ja Péter Eötvösi kõrval.
Kurtág sündis ungarikeelsete juudi päritolu vanemate peres Lugojs, Rumeenias. Ta õppis klaverit mängima viieaastaselt oma ema käest. Gümnaasiumis käis ta Timișoaras. Ta kolis Ungarisse pärast Teist maailmasõda, ületades ebaseaduslikult Ungari-Rumeenia piiri.
Kurtág tahtis õppida muusiikat Béla Bartóki juhendamisel, kuid Bartók suri leukeemiasse septembris 1945. Aastast 1946 õppis Kurtág Ferenc Liszti muusikaakadeemias heliloomingut Sándor Veressi ja Ferenc Farkasi juhendamisel, klaverit Pál Kadosa ja kammermuusikat Leó Weineri juhendamisel. Ta lõpetas muusikaakadeemia klaveri eiralal 1951. aastal ja kompositsiooni erialal 1955. aastal.
1957. aastal õppis Kurtág Pariisis Darius Milhaud' ja Olivier Messiaeni juures.
Ta oli 1947. aastast abielus pianist Márta Kurtágiga (suri 2019). 2001. aastast elab ta Prantsusmaal Saint-André-de-Cubzacis ja tal on ka Prantsusmaa kodakondsus.
György Sándor Ligeti (28. mai 1923 – 12. juuni 2006) oli kaasaegse klassikalise muusika helilooja. Ta sündis Rumeenias Transilvaanias ungari-juudi perekonnas, enne Austriasse emigreerumist ja seal kodakondsuse saamist elas Ungaris.
Ligeti sündis Transilvaanias Dicsőszentmártoni külas, mis 1945. aastal nimetati ümber Târnăveniks. Tema esimene kokkupuude teiste keeltega peale ungari keele oli linnas, kui ta kuulis pealt rumeenia keeles rääkivate politseinike vestlust. Enne seda polnud ta teadlik teiste keelte olemasolust.[1] Ta oli kuueaastane, kui nende pere kolis Kolozsvári (Cluj) ja oma sünnikohta ei pöördunud ta tagasi enne kui alles 1990. aastail. Kolozsvári konservatooriumis sai Ligeti esimese muusikahariduse ja suviti võttis ta eratunde Pál Kadosa juures Budapestis.
1940. aastal okupeeris Ungari Transilvaania põhjaosa. 1944. aastal Ligeti haridustee katkes, kuna ta saadeti sunnitööbrigaadi. Tema 16-aastane vend saadeti Mauthauseni koonduslaagrisse ja mõlemad vanemad Auschwitzi; ellu jäi ainult ema. Pärast sõda naasis Ligeti õpingute juurde Budapestis ja 1949. aastal lõpetas ta Ferenc Liszti nimelise muusikaakadeemia. Tema õpetajate hulka kuulusid Pál Kadosa, Ferenc Farkas, Zoltán Kodály ja Sándor Veress. Ta hakkas tegelema etnomusikoloogilise uurimistööga Ungari rahvamuusikast Transilvaanias, ent umbes aasta pärast naasis ta Budapesti, kus hakkas õpetama muusikateooriat ja kontrapunkti.
Detsembris aastal 1956, kaks kuud pärast Ungari revolutsiooni mahasurumist, lendas Ligeti koos abikaasaga Viini. Kaasa võttis ta enda arvates kõige olulisemad teosed, mistõttu jäid paljud tööd Budapesti ning pole enam säilinud. Mõned nädalad pärast kohale jõudmist suundus ta Kölni, kus ta tutvus mitmete oluliste avangardsete heliloojatega, nagu Karlheinz Stockhausen ja Gottfried Michael Koenig. Head suhted võimaldasid tal saada tööd Kölni elektronmuusikastuudios, ta osales ka Darmstadti suvekursustel. Umbes kolme aasta pärast eemaldus Ligeti Kölni ringkonnast selle dogmaatilisuse ja sisemiste tülide pärast. Ta on öelnud, et erinevad inimesed – nagu Stockhausen või Kagel – tahtsid olla esimesed ja kõige tähtsamad.
Ligeti oli esialgu tuntud rohkem teoreetiku kui heliloojana, ning alles alates 1960. aastast hakkas tema looming koguma suuremat tunnustust ja populaarsust. Aastal 1973 sai Ligetist Hamburgi muusika- ja teatriakadeemia kompositsiooni õppejõud ning sellel ametil töötas ta kuni aastani 1989, mil ta läks pensionile. Ligeti oli esimene helilooja, kes osales iga-aastase Rheingau muusikafestivali helilooja portree programmis aastal 1990.
Pärast aastatuhandevahetust süvenesid Ligeti terviseprobleemid ning ta suri 12. juunil 2006, olles 83 aastat vana. Tema ärasaatmine toimus Viini krematooriumis ning tema tuhk maeti kuulsasse Zentralfriedhofi surnuaeda, kuhu on maetud veel näiteks Beethoven, Brahms, Schubert ja Schönberg.
Peale tema kaugeleulatuva huvi eri muusikavoolude ja stiilide vastu huvitas Ligetit veel kirjandus, maalimine, arhitektuur, teadus, matemaatika, sellest eriti Benoît Mandelbroti fraktaalgeomeetria ning Douglas Hofstadteri teosed.
Ligeti oli kuulsa Ungari viiuldaja Leopold Aueri vennapojapoeg. Ligeti poeg Lukas Ligeti elab New Yorgis ning on ka helilooja ja löökpillimängija.
Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis.
Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, UNESCO Muusikalinn Tallinn, Kultuurikõla, Pointprint
Täname:
Visit Estonia, Visit Tallinn, Õhtuleht
Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas muudatusi
Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida
Kontserdi pileteid tagasi ei osteta, kuid vajadusel saate neid vahetada teiste Lossimuusika kontsertide pääsmete vastu
Tapahtuman aikataulu/kokoonpano
Seuraa meitä
Sähköposti: aare@tammesalu.com
Puhelin: +3725162480
Liittyvät valinnat
