"Romantika" kontserdisari
„Romantika“ sarja avakontserdil kohtuvad Estonia kontserdisaali laval dirigent Neeme Järvi ja tema pikaaegsed lavapartnerid: Triin Ruubel viiulil, Indrek Leivategija tšellol ning Anna Šelest klaveril. Ruubeli ja Leivategija soleerimisel tuleb esitusele Peeter Vähi teos „Blue Collage“. Kõlab eesti muusikaloo ühe säravaima pianisti Artur Lemba teine klaverikontsert. Lemba loomingut iseloomustab klassikalis-romantiline stiil ning lüüriline helikeel. Veel tuleb ettekandele Ukraina päritolu romantilise helilooja Sergei Bortkiewiczi esimene klaverikontsert. Tema looming oli suuresti mõjutatud Liszti, Chopini, Tšaikovski ja teiste 19. sajandi suurkujude muusikast. Klaverikontsertide solist Anna Šelest on mitme rahvusvahelise auhinnaga pärjatud artist, kes on võlunud publikut üle kogu maailma. Väljaanne New York Times on kirjeldanud teda kui „tulise tundelisuse ja sooja puudutusega pianisti“.
Novembris naaseb ERSO ette dirigent Joseph Swensen, sedapuhku eriti mastaapse projektiga. 2023. aasta mais tuli Toulouse’is esiettekandele tema „Sõrmuse odüsseia“. See on muusikaline teekond, mis põhineb Richard Wagneri tetraloogial „Nibelungi sõrmus“ ning kulgeb läbi kõigi nelja ooperi. See on harukordne võimalus kuulda tetraloogia muusikat, mis originaalis kestab ligi 15 tundi, ühte kontserdiõhtusse mahutatuna. Kontserdi solistid on sopran Aile Asszonyi ja tenor Mati Turi. Asszonyi dramaatiline sopran on eriti sobilik just Wagneri ja Straussi ooperite suurrollidesse. Ta on teine eestlane, kes on üles astunud maailma ühel võimsamal ooperisündmusel – Bayreuthi Wagneri festivalil. Mitmeid Wagneri rolle on laulnud ka Mati Turi. Koos Asszonyiga astus ta viimati lavale Vanemuise teatri lavastuses „Tristan ja Isolde“. Koos ERSOga on kontserdil laval Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri muusikud.
Aprillis juhatab ERSOt dirigent Giordano Bellincampi, keda nii orkester kui ka publik alati rõõmuga tagasi ootavad. Kontserdi kavas on Felix Mendelssohni avamäng Victor Hugo samanimelisele näidendile. Tegemist on Mendelssohni suurima orkestrikoosseisuga avamänguga, ehkki teos valmis heliloojal teadaolevalt vaid kolme päevaga. Ukraina päritolu Austraalias resideeriv pianist Alexander Gavrylyuk toob ettekandele Edward Griegi klaverikontserdi. Selles teoses peegeldub ühelt poolt Griegi kodumaa Norra looduse värvid, teisalt Robert Schumanni ja teiste saksa suurmeistrite eeskuju. Gavrylyuk on kõrgelt hinnatud virtuoos, kes hooajal 2023/24 on Londoni Wigmore Halli resideeriv artist. Kontserdi teises pooles tuleb ettekandele Robert Schumanni teine sümfoonia. Schumann on romantismiajastu helilooja ehedaim näide: tema loominguline väljenduslaad oli lüüriline ja rõhutatult enesekeskne ning sageli kasutas ta teostes muusikaväliseid, eelkõige kirjanduslikke seoseid.
Sarnaselt ERSO hooaja avakontserdile, mille läbivaks teemaks olid kellahelid, kulgeb samas vaimus ka hooaja lõppkontsert, mis lõpetab ühtlasi „Romantika“ sarja. Olari Eltsi juhatusel avab kontserdi briti helilooja Thomas Adèsi apokalüptiline teos „Ameerika: ettekuulutus“ sopranile ja orkestrile. Kontsert jätkub prohvetlikul noodil Sergei Rahmaninovi koorisümfooniaga „Kellad“, mis tuleb esitusele koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Sümfoonia sõnad pärinevad Edgar Allan Poe sulest ning teose melanhoolset meeleolu on nähtud kui ettekuulutust Venemaa süngele tulevikule. Kellahelidega jätkub Arvo Pärdi teos „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“. Teost on iseloomustatud kui muusikalist meditatsiooni surma üle. Eesti heliloomingust tuleb ettekandele veel Lepo Sumera teine sümfoonia, mis on pühendatud ERSO kunagisele peadirigendile Peeter Liljele.
KONTSERDISARJANA OSTES VÕIDAD 25% ehk 1 pilet tasuta!