Igapäeva sümfoonia

Lavastus rändab läbi erinevate sotsiaalsete olukordade, mis puudutavad igas vanuses inimesi – hetked, kus tuleb üksteisega arvestada, toetada ja usaldada. Sotsiaalne vajadus kuuluda gruppi, kuid samas jääda iseseisvaks. Valikuvabadus ja surve otsustada. Samasugustes olukordades leiavad end ka artistid. Orkestri iga pill kõlab kaunilt üksi, kuid tõeliselt imeline helimäng sünnib vaid siis, kui mängijad üksteisega arvestavad ja üksteist tunnetavad. Tsirkuseartist saab trikke teha vaid siis, kui ta usaldab oma kaaslasi. Samas on alati võimalik töötada ka üksi – mängida soolot või esitada individuaalne number.

Kuidas leida tasakaal eneseteostuse ja koostöö vahel? Kas üks on olulisem kui teine? Kas koos saavutatakse uus tase või kaob isikupära ja sulandutakse üheks tervikuks? Läbi kaasaegse lavastuse testime inimsuhete ja usalduse piire, otsides mängu, mis tekib tsirkuse ja puhkpillimuusika kohtumisel. Oleme eraldi, kuid põimume kokku.

Kontsert-lavastuses astuvad üles ligi sada 10–20-aastast OMAtsirkuse artisti ja Eesti Noorte Puhkpilliorkestri instrumentalisti.