Musica Rigensis / XXXII Haapsalu vanamuusikafestival • Haapsalu vanamuusikafestival XXXII

Ars Antiqua Riga (Läti)
Kunstiline juht Pēteris Vaickovskis

Kava Musica Rigensis läbivaks lõimeks on 15. sajandil Riia toomkiriku Püha Risti kabelis kõlanud gergoriuse koraalid. Need pärinevad käsikirjalisest kogumikust Missale Rigense, mis sisaldas kirikulaule terveks liturgiliseks aastaks ning oli mõeldud pruukimiseks Riias töötanud katoliku kiriku õpetajatele. Nimetatud käsikirja näol on tegemist teadaolevalt ainsa hiliskeskaegse muusikaline algmaterjaliga, mis elas üle reformatsiooniliikumise. Samast perioodist on säilinud veel teinegi Riia ajalugu ja muusikaelu allikas, 1513. aastal Amsterdamis trükivalgust näinud Breviarium secundum ritum etusum ecclesiae, ent noodimaterjali selles ei ole. 

Kõrvuti gregoriuse koraalidega kõlab kontserdil veel Riia 16. sajandi nimekaima helilooja Paulus Bucaenuse muusika. Preisimaal elanud lusaatia-sorbi rahvakillust pärit Bucaenus töötas oma eluajal kantorina mitmes Läänemere-äärses linnas, maandudes 1578. aastal Riias, kus ilmus tema monumentaalne peateos, vaimuliku muusika kogumik Opus musicae ecclesiae rigensis. Ehkki suurem osa väljaandest on hävinenud, viitab alles jäänud materjal sellele, et ka polüfooniline vokaalmuusika oli 16. sajandi lõpus Riias elujõuline ning et siinne muusikaelu on ühte jalga käinud Kesk-Euroopa suurte meistritega nagu Orlandus Lassus. Bucaneuse muusika on kirjutatud kuni kaheksahäälsele koorile ning mõeldud ettekandmiseks pillisaatega.