Jõulukontsert Kaarli kirikus
Laupäev, 14. detsember 2024 kell 17 Kaarli kirik, Tallinn
JÕULUKONTSERT
Kristel Pärtna - sopran
Piret Aidulo - orel, dirigent
Olga Opryshko - orel
Aare Tammesalu - tšello
Tallinna Kaarli koguduse segakoor Canorus
Kava:
John Francis Wade – „Adeste fideles“
Urmas Sisask / Agu Sisask – „Jõulupalve“
Piret Rips / Piret Rips – „Taas talv on tulnud“
Matis Metsala / Anna Haava – „Sa südames nüüd pane“
Sirje Kaasik / Piiblitekst – „Sulle tuleb kuningas“
Johann Sebastian Bach – Allemande tšellosüidist nr 1 G-duur, BWV 1007
Jean Sibelius / Zachris Topelius – „Ei au, ei hiilgust“
Charles Gounod / Charles Gounod – „Repentir“
Joseph Rheinberger – „Õhtulaul“
Olav Ehala / Leelo Tungal - „Jõuluingel“
Philippe Rombi – „Ave Maria“
Adolphe Adam / Placide Cappeau – „Jõuluöö“
A. Ellerhein-Metsala - Improvisatsioon ja fuuga teemal „Üks roosike on tõusnud“
Ennio Morricone – „Gabrieli oboe“
Cesar Franck – „Panis angelicus“
Jester Hairston / Jester Hairston – „Heliseb lihtne jõuluviis“
Pr jõululaul „Bethlehem“ („Õlgede hämus“)
Georg Friedrich Händel / Isaac Watts – „Kuule, maailm“ („Joy to the World“)
Camille Saint-Saëns – „Tollite hostias“
137 aastat tagasi kirjutas soome poeet Zachris Topelius luuleread, mis kõnetavad ka täna:
Ei ihka au ja hiilgust ma, ei kulda himusta;
ma palun loojat laota sa nüüd rahu üle maa.
Et jõulud need meid rõõmsaks teeks;
ja kuivataks kõik silmad veest;
ei ihka au ja hiilgust ma,
vaid rahu üle maa!
Jõulud on tulemas. Igaühel omamoodi. Paljudel pole jõulurahu ega head tahtmist. Maailm on, mis ta on. Aga et igaüks saaks tunda hetkekski Petlemma pühadust ja rahu – see on meie ühine soov.
(Marten Andersson)
Nii vaesele kui rikkale
Sa, Jeesus, tule veel,
et taevavalgus kõigile
võiks paista eluteel.
Sind ootan ma, Sind palun ma,
kes oled loonud taeva, maa:
nii vaesele kui rikkale
nüüd rõõmsad jõulud too!
Kristel Pärtna alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Tõnu Klomanni klaveriklassis. Aastal 2000 õppis ta laulmist Urve Tautsi juures Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ettevalmistuskursustel ning jätkas lauluõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Rostislav Gurjevi lauluklassis, omandades magistrikraadi 2011. aastal. Aastatel 2009–2010 õppis Kristel Pärtna Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni juhendamisel.
Aastatel 2010–2012 kuulus Kristel Pärtna Rahvusooper Estonia juures tegutsenud noori lauljaid ettevalmistava Estonia Ooperiakadeemia koosseisu. Aastal 2012 õppis Kristel Pärtna Pille Lille Muusikute Fondi Noorte Talentide programmi raames Itaalias Martina Francas Rodolfo Celletti nimelises Belcanto Akadeemias õpetajate Sherman Lowe’i ja Stefania Bonfadelli juhendamisel. Akadeemia raames osales ta ooperifestivalil „Festival della Valle d'Itria“, kus astus üles Euridice rollis Luigi Rossi/Daniela Terranova ooperis „Orfeus. Kujutlused kaugusest“ (DVD Festival della Valle d’Itria, 2012) ning oli varulauljaks (cover) Mandane rollile Johann Adolph Hasse ooperis „Artaserse“. Samuti soleeris ta Arvo Pärdi „Stabat Materis“ ning esines kammermuusikakontserdil. Lisaks on ta osalenud Eva Märtsoni, Sonia Prina, Roberta Mameli, Wilma Vernocchi, Kaludi Kaludovi jt. meistrikursustel.
Alates 2012. aasta sügisest on Kristel Pärtna Rahvusooper Estonia solist. Tema ooperirollide hulka kuuluvad Norina (Gaetano Donizetti „Don Pasquale“), Marfa (Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“), Gilda (Giuseppe Verdi „Rigoletto“), Christel (Carl Zelleri „Linnukaupleja“), Adina (Donizetti „Armujook“), Armida (Georg Friedrich Händeli „Rinaldo“), Kleopatra (Händeli „Julius Caesar“), Leonora (Paul Hindemithi „Pikk jõulueine“), Proua Hõbekurk (Wolfgang Amadeus Mozarti „Teatridirektor“), Mercédès (George Bizet’ „Carmen“), Violetta (Verdi „Traviata“), Susanna (Mozarti „Figaro pulm“), Lagle (Rasmus Puuri „Pilvede värvid“), Oscar (Verdi „Maskiball“) ning I lilleneiu (Richard Wagneri „Parsifal“). Samuti on ta üles astunud mitmes kontsertettekandes, sh Zdenkana (Richard Straussi „Arabella“), Modistina (Straussi „Roosikavaler“) ja Clotildena (Vincenzo Bellini „Norma“).
2013. aastal andis Rahvusooper Estonia külalisetendusi Valgeve Suures Teatris, kus Pärtna tegi kaasa Violettana Verdi ooperis „Traviata“. Lisaks on ta laulnud külalissolistina Soome Rahvusooperis Papagena rolli Mozarti „Võluflöödis“.
2010. aastal osales ta Savonlinna ooperifestivalil Soomes Wagneri „Lohengrinis“ Paažina. Samuti on Kristel Pärtna astunud üles Vanemuise Teatris Esimese poisina (Mozarti „Võluflööt“) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio lavastustes Armindana (Wolfgang Amadeus Mozarti „Armastuse pärast aednikuneiu“), Mari häälena (Age Hirve „Tuleloitsija“) ja Esimese poisina (Mozarti „Võluflööt“).
Lisaks ooperitele on Kristel Pärtna esinenud sopranisolistina Felix Mendelssohni oratooriumis „Elias“ (Pärnu Linnaorkester, dirigent Markus Teutchbein, 2015), Leonard Bernsteini Missas (Birgitta Festival 2014, dirigent Māris Sirmais) ja Ludwig van Beethoveni Sümfoonias nr. 9 (dirigent Mihhail Gerts, 2013) ning andnud kammermuusikakontserte Eestis ja Moskvas (Georg Otsa 95. sünniaastapäevale pühendatud mälestusõhtu, 2015). Ta on teinud koostööd pianistidega Mihkel Poll, Martti Raide, Ralf Taal, Ivo Sillamaa, Tarmo Eespere, Riina Pikani ja Jaanika Rand-Sirp.
Kristel Pärtna on olnud Mati Palmi fondi stipendiaat (2010), ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia „Noor Laulja“ (2012), Harjumaa teatripreemia (2017) ning RO Estonia kuldsponsor SEB Panga publikupreemia (2020).
(Tekst: Eesti Muusika Infokeskus)
Organist, koorijuht ja pedagoog Piret Aidulo annab soolokontserte, on aktiivne kammermuusik ja teeb koostööd orkestritega nii kontsertidel kui salvestusprojektides. ERSO, RO Estonia ning Vanemuise orkestrite ja erinevate kammerorkestritega Eestis on ta mänginud nii orkestriteoste kui ka suurvormide orelipartiisid ning ka orelikontserte. Ta on mänginud ka Läti SO-ga (Gubaidulina Johannes-passioon jt), Peterburi Filharmoonia sümfooniaorkestriga (Tobias Joonase lähetamine (2003, dirigent Neeme Järvi) ja Mahler 8. sümfoonia (2009, dirigent Nikolai Aleksejev) – sama kava mitmel korral ka ERSOga) ning Luzerni festivaliorkestriga (Gubaidulina Johannes-passioon jt teosed).
Teinud koostööd nimekate vokaal- ja instrumentaalsolistidega: A. Anger, J, Ryhänen, I. Vau, H. Veskus, N. Kurem, A. Tammesalu, A. Saal, K. Pärtna, V. Felitsiant, A. Ausmaa, T. Bubert, M. Palm, N, Murdvee, S. Jalakas, Bosporuse puhkpillikvintett, Moskva ansambel Da camera e da chiesa jpt. Organistina on ta esinenud festivalidel Tallinnas, Pärnus, Riias, Jaltas, Maltal, Istanbulis, Ateenas, Stockholmis, Kokkolas, Visbys jm.
Ta on mänginud kaasa paljudes salvestusprojektides: näiteks Filharmoonia kammerkooriga Rautavaara teosed, Rahvusmeeskooriga E. Tubina Reekviem jm ning TTÜ meeskoori ja naiskoori jt harrastuskooridega erinevad suurvormid.
1989. aastast on ta Tallinna Kaarli kiriku, kus asub ka eesti suurim orel (Walcker/1923) organist ning koorijuht ja alates 1993 muusikajuht. 2013. aastast tegutseb osa-ajaga organistina ka Tallinna Toomkirikus.
Piret Aidulo lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal Helle Jantsoni klassis, cum laude Tallinna konservatooriumi muusikaõpetaja-koorijuhi erialal, neli aastat hiljem organistina ja magistrikraadiga oreli erialal 1998.a. Hugo Lepnurme klassis.
1996-2010 oli EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees, on olnud Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige, SA EELK kirikupäev ja laulupidu juhatuse esimees, praegu samas nõukogu aseesimees.
P. Aidulo on Kaarli koguduse kontsertkoori ja KK Canorus peadirigent. Mõlemad koorid taotlevad võimalikult professionaalset tulemust, annavad ka kontserte ja on edukalt osalenud koorifestivalidel ja konkurssidel (näiteks 1998 Rooma, Coventry, 2010 Barcelona, 2012 Istanbul, 2015 Malta, 2018 Tbilisi). Ta on olnud ka mitme EELK laulupeo (2000, 2005, 2010, 2015, 2020) üldjuht. EMTA kirikumuusika praktika juhendaja 2006-2020. On avaldanud artikleid ja muusikaarvustusi erinevates väljaannetes.
Talle on omistatud Eesti Rahvuskultuuri stipendium 1996-1997; H. Lepnurme nim stipendium 2006; EELK teenete risti III järk 2007; Aasta Kirikumuusik 2009.
Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariikliku keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat ja J. S. Bachi teose pärima esituse eripreemia võitja. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof Peeter Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskva Kontservatooriumi prof Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof Martin Osterdagi meistrikursustel. Aare Tammesalu on osalenud pea kõikidel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud rahvusvahelise mainega festivalidel Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja Lähis-Idas. Ta on soleerinud ERSO, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome), kammerorkestri ME, Eesti Rahvusmeeskoori ja Moskva Konservatooriumi segakoori (Venemaa) ees. Ta on osalenud mitmete muusikakollektiivide töös: Reval Ensemble, Tobiase Keelpillikvartett, Resonabilis. Aare Tammesalu on olnud Giovanni Bonato, Lepo Sumera, Eino Tambergi, Andres Uibo, Mirjam Tally, Andrus Kallastu, Marianna Liiki, Märt-Matis Lille, Igor Garšneki, Galina Grigorjeva, Liisa Hirschi, Heimar Ilvese, Lauri Jõelehe, Mihkel Keremi, Tõnis Kaumanni, Tatjana Kozlova-Johannese, Ülo Kriguli, Margo Kõlari, Kristjan Kõrveri, Tõnu Kõrvitsa, Hans-Gunter Locki, Malle Maltise, Eduard Oja, Rasmus Puuri, Jüri Reinvere, Urmas Sisaski, Helena Tulve, Ardo Ran Varrese jt heliloojate teoste esiettekandjaks. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally, Marianna Liiki jt loomingut. 2010 ilmus koostöös plaadifirmaga ERES heliplaat “Tšello ja orel”, millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusikat läbi aegade. Ühtlasi on ta korraldanud heliplaatide väljaandmist: „Clarinette omnitonique“ Iwan Mülleri ja W. A. Mozarti muusikaga (Toomas Vavilov, Arvo Leibur, Toomas Nestor, Aare Tammesalu), „To Reach Yesterday“ Lepo Sumera teostega (Neeme Punder, Lea Leiten, Meelis Vind, Pille Lill, Marje Lohuaru, Aare Tammesalu) jne. 2008. aastal tegi Aare Tammesalu tummfilmi “Noored kotkad” (1927, režissöör T.Luts) taasesituse muusikalise kujunduse ja osales ETV mängufilmi “Pimedad aknad” heliriba taastamisel ning muusika uuestisalvestamisel (helilooja E.Tamberg). Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Ta on korraldanud interpretatsioonikonkursse: J. S. Bachi konkurss aastal 2000 EMTA-s, Pärnu viiuldajate konkurss 2008 ja 2010. 2006. aastal oli ta kõiki Eesti süvamuusikakollektiive ja -asutusi ühendava festivali „Mozart 250“ idee algataja ning teostaja. Tammesalu on 1995. aastast Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht. Aare Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia, Eesti Teatriliidu žürii eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga. 2023. aasta veebruaris andis Saaremaa vald Aare Tammesalule auhinnaga „Aaasta tegu 2022“ Mustjala festivali korraldamise eest, 2023. aastal tunnustas EELK nõukogu teda „Aasta kirikusõbra“ tiitliga. Ta on Mustjala valla aukodanik ja teenetemärgi kavaler.
Korraldajad: EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus ja Loovüksus
Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida
Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi