Lossimuusika 10 - Kalle Randalu ja ME106 • Lossimuusika 2023/2024

P 04.02.2024 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuusem

LOSSIMUUSIKA 10

Kalle Randalu - klaver
Kammerorkester ME106
Kontsertmeister Arvo Leibur
Dirigent Andrus Kallastu 

Kava:

Wolfgang Amadeus Mozart - Klaverikontsert nr 11, F-duur, KV 413
   Allegro
   Larghetto
   Tempo di Menuetto

Felix Mendelssohn Bartholdy - Keelpillisümfoonia nr 6, Es-duur, MWV N 6
   Allegro
   Menuetto - Trio I - Trio II
   Prestissimo

Wolfgang Amadeus Mozart - Klaverikontsert nr 14, Es-duur, KV 449
   Allegro vivace
   Andantino
   Allegro ma non troppo

Koostöös agentuuriga Uus Kontsert

Kontserdiga tähistame Lossimuusika sarja 10. sünnipäeva. 

Wolfgang Amadeus Mozart on läbi aegade suurimaid ja tuntumaid heliloojaid, kelle teosed on jätnud muusikamaailma kustumatu jälje. Tema kõikides muusikažanrites loodud kompositsioonid kujundasid olulisel määral klassitsismiajastu helikeelt ja mõjutavad muusikat isegi tänapäeval.

Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart sündis 27. jaanuaril 1756 Salzburgi õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perekonda noorima pojana. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult: 3-aastaselt õppis ta kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas ta 1. sümfoonia ja 12-aastaselt esimese täismõõdus koomilise ooperi "Teeseldud lihtsameelsus".

1769. aasta lõpul võeti 13-aastane Wolfgang isa käe all tööle õukonnakapelli asekontsertmeistriks Salzburgi peapiiskopi õukonda. 1770-1773 tegid Leopold ja Wolfgang Mozart kolm väga edukat reisi Itaaliasse. 14-aastaselt sai Mozart pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaühingu (Accademia filarmonica) liikmeks ning Rooma paavst tegi temast Kuldkannuse ordeni rüütli. Aastal 1781 lahkus Mozart Salzburgist piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana. 1787. aastal nimetati ta keiserlikuks kammermuusikuks ja see tiitel tagas pideva sissetuleku.

Mozarti mahuka, ligi 600-st teosest koosneva heliloomingu hulgas on väljapaistval kohal tema 27 klaverikontserti. Need võib tinglikult jagada mitmese gruppi. Varajased kontserdi (nr 1-10) on loodud ajal, mil klaverit peeti üsna uuteks leiutisteks. Klavessiinid, mis olid olnud barokiajastu tähed, kaotasid juhtrolli, sest klaveri suurem võimsus ja kõlakujunduse mitmekülgsus (forte – piano) tõstsid uue muusikainstrumendi kõrgemale õrnema häälega esivanemast. Mozarti varased klaverikontserdid olid lähedased barokksonaatide töötlustele, kus lihtsa orkestrisaate kohal hõljuv klaveri soolopartii ei näidanud üles liigset ambitsioonikust.

1782. aasta sügisel loodud kontserdid nr 11 – 13 on kirjutatud enda tarbeks, et hiilata Viini publiku ees. Oma isale saadetud kirjas iseloomustab helilooja teoseid järgmiselt: „Need kontserdid on õnnelik kesktee liiga kerge ja liiga raske vahel; need on väga säravad, kõrvale meeldivad ja loomulikud, ilma et nad oleksid rämedad. Siin-seal on lõike, millest ainuüksi asjatundjad saavad rahulolu ammutada; need on kirjutatud nii, et vähemõppinud neid ei mõista... Tõe kuldset keskteed enam ei teata ega hinnata. Aplausi võitmiseks tuleb kirjutada asju, mis on nii rumalad, et isegi voorimehed võiksid neid laulda, või nii arusaamatud, et meeldivad just seetõttu, et ükski mõistlik inimene neist aru ei saa“.

Järgmine kontsert, nr 14, KV 449, Es-duur juhatab sisse loomingulise palangu, mida pole klaverikontsertide komponeerimise ajaloos kunagi ületatud. Kahe aasta jooksul (veebruarist 1784 kuni märtsini 1786) kirjutas Mozart 11 meistriteost, millele 1786. aasta detsembris järgnes veel klaverikontsert nr 25, KV 503. Dramaatilist energiat ja mängulusti tulvil KV 449 meenutab instrumentaalset ooperietendust. Esimeste minutite jooksul kuuleme vähemalt viiest erinevast teemast koosnevat paraadi, justkui eksponeeriks helilooja loo peategelasi. Tõenäoliselt mängis Mozart ise soolopartiid kontserdi esiettekandel ja saavutas sellega suure edu. Isale teatas ta: „Saal oli pilgeni täis; ja uus kontsert, mida mängisin, pälvis erakordset kiitust. Igal pool, kuhu ma lähen, kuulen selle kohta ainult kiidusõnu“.

Wolfgang Amadeus Mozart ei ole muusikaloos siiski ainus imelaps. Felix Mendelssohn sündis 1809. aastal Hamburgis jõuka pere vanima poisslapsena. Tema isa oli pankur, vanaisa kõrgelt hinnatud õpetlane ja filosoof. Muusika- ja kunstiannetega ema kandis hoolt mitmekeelse pere laste põhjaliku haridusetee eest. Felixi muusikaõpetajaks sai väljapaistev helilooja Carl Zelter, kelle käe all tegi noormees hämmastavalt kiireid edusamme. Noore Mendelssohni kompositsioonide kvaliteet enne teisme-east lahkumist näitab isegi suuremat keerukust, kui samas vanuses Mozarti oma, tõestuseks sel perioodil loodud Keelpillioktett Es-duur op 20 ja avamäng „Suveöö unenägu“.

11-aastase Mendelssohni loodud Keelpillisümfoonias nr 6 Es-duur kajastub küll õpetaja Zelteri konservatiivne muusikaline maitse, kuid inspiratsiooni on ammutatud ka Johann Sebastiani teise vanema poja Carl Phillipp Emanuel Bachi ning Joseph Haydni samas žanris loodud töödest. Sümfoonia  energilisele avaosale järgneb nõtke kahe trioga menuett. Aeglane osa puudub täielikult. Helitöö lõpetab meeletu kiirusega liikuv ja nooruslikult pidurdamatu finaal.

Mendelssohni keelpillisümfooniaid võib tänapäeva kontserdisaalides sageli kuulda kogu sümfooniaorkestri keelillirühma esituses. Muusikateadlased on aga üsna kindlad, et helilooja lõi need võluvad teosed eelkõige kodusteks muusikaõhtuteks, kus esituskoosseis varieerus keelpillikvintetist kuni tosina muusiku suuruse salongiorkestrini. Sellist, algupärasele võimalikult lähedast kõlapilti soovime pakkuda kuulamiseks ka tänasel kontserdil.   


Kalle Randalu on rahvusvaheliselt tuntud eesti pianist. Ta õppis Tallinna Muusikakeskkoolis Tiina Kuriku, Tallinna konservatooriumis prof Bruno Luki ning Moskva konservatooriumis prof Lev Vlassenko klaveriklassis. Kalle Randalu on pälvinud laureaaditiitli mitmel rahvusvahelisel konkursil: I koht noorte pianistide konkursil Tšehhoslovakkias (1971), I preemia vabariikidevahelisel pianistide konkursil Tallinnas (1976), laureaaditiitlid Schumanni-nimelisel konkursil Zwickaus (1981) ning Tšaikovski-nimelisel konkursil Moskvas (1982), I koht ARD-konkursil Münchenis (1985).
1988. aastast elab Kalle Randalu Saksamaal. Aastail 1994–1997 oli ta Freiburgi Muusikaülikooli professor ning alates 1997. aastast on ta Karlsruhe Muusikaülikooli professor.

Kalle Randalu on esinenud Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Islandil, Austrias, Austraalias, Brasiilias, Venemaal, Norras, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal, Portugalis, Hispaanias, Kanadas jm. Ta on andnud kontserte paljudes olulistes muusikakeskustes nagu Viini Kontserdimaja, Müncheni Herkulessaal, Berliini Kontserdimaja, Moskva konservatooriumi Suur saal, Peterburi Filharmoonia Suur ja Väike saal, Baden-Badeni Festspielhaus, Hamburgi Musikhalle, Helsingi Finlandiatalo, Salzburgi Festspielhaus, Mannheimi Rosengarten.

Kalle Randalu on musitseerinud paljude maailmas tuntud orkestritega: Baieri Raadio sümfooniaorkester, BBC sümfooniaorkester, Baieri Riigiooperi orkester, Peterburi, Moskva ja Hamburgi filharmoonikud, Berliini sümfooniaorkester, Mannheimi Ooperiteatri orkester, Soome Raadio sümfooniaorkester, Würtenbergi, Bratislava, Peterburi, Kesk-Põhjamaa ja Berliini Kammerorkester jpt. Eestis on ta soleerinud ERSO, Vanemuise Sümfoonikute ja Tallinna Kammerorkestri ees.

Ta on teinud koostööd paljude dirigentidega, sh Wolfgang Sawallisch, Maris Jansons, Natan Rahlin, Maksim Šostakovitš, Leif Segerstam, Osmo Vänskä, Juha Kangas, Jörg Faerber, Jac van Steen, Kazushi Ono, Vladimir Fedossejev, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Jüri Alperten, Eri Klas, Olari Elts, Risto Joost j.t.

Kalle Randalu repertuaaris on üle 50 klaverikontserdi. Korduvalt on ta kandnud ette kahel järjestikusel õhtul Beethoveni viis klaverikontserti ja koorifantaasia. Tänu tihedatele sidemetele kaasaegsete eesti heliloojatega on Kalle Randalu olnud paljude nende teoste esmaettekandja. Väga olulisel kohal on tema jaoks soolokontserdid ning musitseerimine erinevates kammerkoosseisudes. Tihe koostöö seob teda ansambliga Villa Musica, mis ühendab juhtivaid muusikuid kogu Saksamaal, ning ansamblitega Mandelring Quartet ja Trio di Clarone, kus mängivad klarnetistaar Sabine Meyer, Wolfgang Meyer ja Reiner Wehle.

Kalle Randalu on salvestanud muusikat enam kui 13 LP ja 40 CD jaoks. Erilist tähelepanu on äratanud seitsmest CDst koosnev ülesvõte Paul Hindemithi sonaadiloominguga (koostöös Villa Musica interpreetidega), mis on saanud mitu auhinda, sh ihaldatud Classical Award’i (Prantsusmaal Cannes’is) ja Klassik Echo (Saksamaal). Koos dirigent Juha Kangase ja Tallinna Kammerorkestriga on salvestatud Mozarti klaverikontserdid KV 413, 414 ja 415. Koostöös ERSO ja dirigent Neeme Järviga on äsja ilmunud Beethoveni 5 klaverikontserti ja mõlemad Brahmsi klaverikontserdid.

Oluline tahk Kalle Randalu tegevuses on pedagoogitöö. Meistrikursusi on ta andnud Soomes, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Saksamaal, Eestis jm. 1987. aastal omistati Kalle Randalule ENSV rahvakunstniku tiitel ja 1999. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktori nimetus.

Kammerorkester ME106 on agentuuri Uus Kontsert poolt ellu kutsutud loomeüksus Eestis. Vajadus sellise kollektiivi järele oli tungiv, et tuua kuulajate ette orkestrimuusika väärtteoseid kogu vabariigis. Orkestri tegevus hõlmab lisaks kontsertidele suuremates keskustes ka esinemisi Räpinast Hiiumaani ja Valgast Narvani. Nimetus ME106 on analoog armastatud kontserdisarjale Muusika Eestimaale 106. Number muutub igal aastal ühe võrra suuremaks, vastavalt Eesti Vabariigi vanusele. Kammerorkestrisse ME105 on kutsutud musitseerima Eesti säravamad keelpillimängijad ja rikkaliku orkestrimängu kogemustega muusikud naaberriikidest.

Tänaseks on toimunud ulatuslikud kontsertreisid Eestis J. S. Bachi teostega klaverile ja orkestrile (solist Irina Zahharenkova) ning A. Piazzolla 100-le sünniaastapäevale pühendatud kontserdid  väljapaistavate solistidega Rootsist (Jens Lundberg - bandoneon) ja Prantsusmaalt (Remy Poulakis – akordion, vokaal). Orkestri ees on soleerinud pianist Andrejs Osokins, viiuldajad Dalia Dedinskaite, Paula Šumane, Arvo  Leibur ja Triin Ruubel-Lilleberg, flötist Liina Fidelman, organist Piret Aidulo, sopranid Sonora Vaice ja Elena Braznik, metsosopran Iris Oja, kontratenor Ivo Posti, bassid Ain Anger ja Priit Volmer jt. Seljataga on edukas koostöö dirigentide Andrus Kallastu, Valle-Rasmus Rootsi ja Andris Veismanisega (Läti Rahvusooper). Kontserdipubliku tuline vastuvõtt ja kriitikute soosivad hinnangud kõikjal innustavad uutele kunstilistele otsingutele, orkestri tegevus laieneb lähiajal muusikasündmustele kogu Baltikumis.

Arvo Leibur on lõpetanud Tartu Lastemuusikakooli õp. V.Vääri viiuliklassis. Edasi jätkusid õpingud Tallinna Muusikakeskkoolis dots.J.Gerretzi ning 1982.aastast Moskva Riiklikus Konservatooriumis dots. I.Botškova juhendamisel. Seejärel töötas ta õppejõuna Kuopio Konservatooriumis. 1990.aastatest alustas ta aktiivset tegutsemist Hollandis tehes koostööd kammerorkestriga Nieuw Sinfonietta Amsterdam ja töötades aastast 1995 Holland Symfonia kontsertmeistrina. Ta on olnud kauaaegne ERSO kontsertmeister, käesoleval ajal töötab Eesti Muusikaakadeemia keelpilliosakonna juhataja ja viiuliprofessorina.

Arvo Leibur on kahekordne vabariikliku konkursi laureaat ning ta on pälvinud tiitleid mitmel rahvusvahelisel viiuldajate konkursil. Tihe kontserttegevus solistina,ansamblite koosseisudes ja sümfooniaorkestri saatel on viinud teda paljudesse Euroopa maadesse,USA sse ja Jaapanisse. Ta on salvestanud soolo-cd Euroopa Virtuoosid, firmale BIS albumi Tubina kõikide viiuliteostega ja mitmeid CD-sid trio Arvo Leibur-Terje Terasmaa-Heiki Mätlik koosseisus, kellega ka aktiivselt tegutseb.

Andrus Kallastu on vabakutseline helilooja ja dirigent. Ta on tuntud ka kui aktiivne kontserdielu organiseerija, erinevate projektide kunstiline juht ja produtsent ning mitmete festivalide algataja ja eestvedaja. Andrus Kallastu on teinud koostööd paljude suurepäraste muusikutega Eestis, Soomes, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja mujal Euroopas. Muusikalise kogemuse, stiilitaju ja teadmiste poolest on Andrus Kallastu silmapaistvalt mitmekülgne: interpreedina on ta esitanud teoseid gregoriaanikast kuni ultramoodsate interdistsiplinaarsete kompositsioonideni ning olnud hinnatud barokk- ja klassikalise muusika interpreet.

Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis. 

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
 

Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga

Rohkem infot:
lossimuuska.ee ja fb 

Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet

UNESCO muusikalinn Tallinn

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Agentuur Uus Kontsert

Täname:
Tallinna turismiinfokeskus