Lossimuusika - Õukonna pidustused • Lossimuusika 2023/2024
Lossimuusika
P 22.10.2023 kell 18 Kadrioru loss, Tallinn
Õukonna pidustused
Anto Õnnis - tenor, löökpillid
Ene Nael - klavessiin, positiivorel
Neeme Punder - flöödid
Kavas Mainerio, Grandi, Fontana, Dowland, Brade, Coperario, Monteverdi, Purcell, Caccini
Pidu laulu, tantsu ja näitlemisega oli tähtsaim meelelahutus 16 ja 17 sajandil. Kogu aristokraatne seltskond sai kaasa lüüa, juurde palgati tuntud ja suurepäraseid artiste, kastraate ning näitlejaid kaugemaltki ning nii sündisidki rikkaliku kostüümivalikuga meeleolukad maskide muusika etendused.
Kõlavad omaaegsed hitid Inglise ja Itaalia 16 ja 17. sajandi heliloojatelt nagu John Dowland, Henry Purcell, Giulio Caccini, Alessandro Grandi ja tantsumuusika William Brade ja Giorgio Mainerio jt kogumikest. Laval on palju erinevaid flööte, löökpille, klavessiin, orel ja krummhorn.
Trio koosseisus Õnnis, Punder, Nael on Eesti vanamuusikamaastikul tuntud nimed juba läbi aastakümnete, seda nii ansambli Hortus Musicus tegemistes, vastavate kursuste läbiviijatena, noorte muusikute koolitajatena, festivalide ja kontsertide korraldajatena ning hinnatud interpreetidena paljudes kontserdiprojektides nii meil kui välismaal.
Kontserdi kava:
Giorgio Mainerio (1530 – 1582) „Il primo libro de balli“
Ballo francese, Saltarello
Alessandro Grandi (1590– 1630) - O quam tu pulchra est
Giovanni Battista Fontana (1589–1630) - Sonaat D-duur
John Dowland (1563 – 1626) - Flow my tears
William Brade (1560 – 1630) - Rosen im Frühling - Prim Rosen
John Coperario (1570 – 1626) - Cupararee or Grayes inn
Claudio Monteverdi (1567 - 1643)- Si dolce l tormento
Inglise maskide muusika 17-18 saj
The Nymphs dance
Williamhis love
I see, I see, she flies me
The second witches dance
The first witches dance
The battle of Harlaw
Giulio Caccini (1551 – 1618) - Amarili mia bella
ettevalmistatud improvisatsioon “Canario”
John Dowland - Fine Knacks for Ladies
Anto Õnnis löökpillimängija ja laulja (tenor)
Lõpetas 2002 löökpilli erialal Eesti Muusikaakadeemia. Täiendas end 2002 Groningenis Noord Nederlands Conservatoriumis (juhendajad Rein Niemeijer ja Luuk Nagtegaal) ning 2003–06 Sibeliuse Akadeemias (juhendajad Olli-Pekka Martikainen, Timothy Ferchen ja Lassi Erkkilä). Hiljem õppinud laulmist Vilja Sliževski juhendamisel.
Töötanud aastast 1997 Estonias orkestrandina ning ühtlasi löökpilliõpetajana1999–2004 Tallinna Muusikakoolis ja 2003–15 Vanalinna Muusikakoolis. Osalenud Tallinna Kammerorkestri, NYYD Ensemble’i, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri jmt orkestri ning ansambli töös, esinenud duos Jaak Lutsojaga (akordion) ja isa Ants Õnnisega (mandoliin). On ansambli PaukenfEst asutajaliige (2001), osalenud mh Eesti heliloojate (nt Toivo Tulevi, Jüri Reinvere, René Eespere, Margo Kõlari, Ardo Ran Varres) teoste esiettekandeil. Esinenud solistina Eestis (mh festivalidel „NYYD”, „Jazzkaar” ja „Improvizz” ning Eesti muusika päevadel), Soomes ja Hollandis. Lisaks pillimängule tegeleb aastast 2001 aktiivselt laulmisega, kuulub ansamblite Heinavanker (aastast 2001), Vox Clamantis (aastast 2010) ning Hortus Musicus (2011) koosseisu. Olnud solist ka Monteverdi, Purcelli, Mozarti, Mendelssohni ja Schuberti suurvormide ettekandel, solistina esinenud peale Eesti ka Iisraelis, Türgis, Venemaal ja Soomes.
Neeme Punder on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi flöödi erialal Elmar Peäske juhendamisel 1981. aastal ning täiendanud end Wilbert Hazelzeti, Walter van Hauwe ja Marijke Miesseni juures Hollandis. 1978. aastal oli ta Vabariikliku Puhkpillimängijate Konkursi laureaat.
Neeme Punder on pedagoog flöödi- ja plokkflöödi erialal Tallinna Muusikakeskkoolis (alates 1995), ta on olnud lektor Eesti Muusikaakadeemia flöödi- ja barokkflöödi erialal (1990-2005), flöödi- ja plokkflöödiõpetaja Viljandi Muusikakoolis (1998-2005), flöödipedagoog ja vanamuusika professor Viljandi Kultuuriakadeemias (1998-2006), viimases ka muusikaosakonna juhataja (2004-2006) ning barokkflöödi ja plokkflöödi pedagoog Läti Muusikaakadeemia magistriõppes (2001–2003). On viinud läbi varajase muusika interpretatsiooni kursusi Eestis, Soomes, Venemaal ja Saksamaal.
Ta on Viljandi Vanamuusika Festivali kunstiline juht, mitmete flöödiga seotud kontserdisarjade ja festivali “Flutish Kingdom” algataja. Punder on juhendanud erinevaid vanamuusikakollektiive, sealhulgas Vanalinna Barokkorkestrit ja Kammerkoori. 1998-2005 oli Neeme Punder Eesti vanima varajase muusika ansambli Viljandi Linnakapelli kunstiline juht.
Neeme Punder on Eesti Flöödiühingu asutajaliige ja juhatuse liige, Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige. Tegutsenud Eesti Kontserdi produtsendina.
Ta on olnud aastatel 1979-2005 vanamuusika ansambli Hortus Musicus solist, mängides plokkflööte, traversflööte ja teisi vanu puhkpille ning teinud kaasa ansambli kõik tähtsamad välisesinemised festivalidel ja mainekates kontserdisaalides kogu Euroopas, Iisraelis, USA-s, Jaapanis ja Venemaal. Neeme Punder on tuntud ka kaasaegse muusika interpreteerijana ja paljude eesti heliloojate teoste esmaesitajana (Peeter Vähi, Galina Grigorjeva, René Eespere, Helena Tulve, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits jt.). Ta kuulub nüüdismuusikaansambli Reval Ensemble tuumikusse ning on esinenud Rahvusooper “Estonia” puhkpillikvinteti koosseisus.
Neeme Punder on mänginud Soome-Eesti Barokkorkestris, Tallinna Kammerorkestris, ansamblites Eesti Barokksolistid, The Art Russica jpt. Ta on esinenud koos paljude tuntud muusikutega nagu Aleksei Ljubimov, Tatjana Grindenko, Gidon Kremer, Paul Hillier, David James, Tõnu Kaljuste, Meelis Vind, Ain Anger, Pille Lill, Toomas Vavilov jne.
Tal on ilmunud sooloplaat “The Flutish Kingdom” (Erdenklang, 1996). Solist René Eespere Flöödikontserdis nr. 2 CD-del “Concertatus celatus” (Bella Musica, 2007) ja “René Eespere. Concertos” (Antes 1998) ning Peeter Vähi Flöödikontserdis “A Chant of Bamboo” LP-l “A Chant of Bamboo” (ERP, 2006). Neeme Punder on Viljandi linna kultuuripreemia laureaat (1999).
Ene Nael (1971) on aktiivne ning tunnustatud klavessiinimängija ja -õpetaja. Interpreedina on ta tegev kammermuusiku ja solistina, esitades nii varajast kui ka nüüdismuusikat ning olles mitmete uudisteoste esmaettekandja. Ta on aastal 2009 asutatud ja eelkõige eesti heliloojate autorimuusikat esitava ansambli Una Corda (kannel, harf, klavessiin) liige. Ene Nael on üks aktiivsemaid klavessiinimängu õpetamise metoodika arendajaid ja levitajaid Eestis. Käesoleval ajal töötab ta klavessiiniõpetajana Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakoolis ning osaleb aktiivselt Eesti Klavessiinisõprade Tsunfti tegevuses. Aastatel 2000-2019 toimus Ene Naela eestvedamisel koolitusprojekt „Ajalooliste klahvpillide, ansambli- ja orkestrimuusika suvekursus“ noortele muusikutele, samuti osaleb ta 1999. aastast rahvusvahelise Klavessiinifestivali korraldustoimkonna töös. Ene Nael on pälvinud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Interpreetide Liidu stipendiumi ning ta on Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali 2019 aastapreemia laureaat eesti nüüdismuusika edendamise eest.
Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis.
Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad:
Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
UNESCO muusikalinn Tallinn
Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi ja täiendusi