Lossimuusika: Aare Tammesalu & Piia Paemurru • Lossimuusika
Pühapäev, 29. detsember 2024 kell 18 Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum
LOSSIMUUSIKA
Aare Tammesalu - tšello
Piia Paemurru - klaver
Kava:
Johannes Brahms (1833-1897)
Sonaat klaverile ja tšellole nr 1, e-moll, op 38
Allegro non troppo
Allegretto quasi Menuetto
Allegro
Claude Debussy (1862-1918)
Arabesque nr 1, L. 66 klaverile
Laura Netzel (1839-1927)
Sonaat tšellole ja klaverile op 66
Allegro moderato
Cantabile, ma non troppo lento
Allegro appassionato
Johannes Brahmsi tšellosonaat nr 1 e-moll, op 38 on loodud aastatel 1862-1865. Brahms kirjutas esimesed kaks osa suvel 1862, kuigi algne Adagio on hiljem hävitatud. Viimane osa on kirjutatud 1865. Sonaat on on algselt täpsustusega "Sonate für Klavier und Violoncello" (Sonaat klaverile ja tšellole) ja klaver peab olema partner – tihti juhtiv, tihti valvas ja hooliv partner – kuid ta ei tohiks kunagi jääda vaid saatja rolli. Sonaat on pühendatud Josef Gänsbacherile, kes oli laulmise professor ja harrastustšellist. Ühel privaatsel ettekandel olevat Brahms mänginud nii kõvasti, et auväärne kaebas, et ta ei kuulnud üldse oma tšellot. Brahms urises “sinu õnn” ja jätkas oma raevukat klaverimängu.
Muusikateadlased peavad moodsa muusika ajastu alguseks Claude Debussy 1894. aastal loodud orkestriteost Prelüüd à l'après-midi d'un (Fauni pärast- lõuna). Enne Schönbergi, Stravinskit või Bartókit suutis just Debussy katkestada oma aja ära elanud 19. sajandi romantilise muusika arengukaare, mis kestis Beethovenist Wagnerini. Debussy ilmus justkui teisest maailmast, tuues kaasa maagilised ja pea igas dimensioonis uudsed kõlad. Vastandudes seni domineerinud germaani muusika domineerivale vormi- ja arenguloogikale, otsis ta uutes värvides tähelepanu äratavat, põgusa meeleolu ja pingevaba vormiga muusikat, mis oleks omanäoliselt prantslaslik ning samas originaalne. Nii rajas helikunstis endale teed impressionism, millel oli hiljem tohutu mõju kogu muusikavaldkonnale.
Laura Netzel sündis Soomes Rantasalmi külas etniliste rootslaste peres, mis kolis Stockholmi, kui Laura oli vaid aasta vanune. Välja arvatud kompositsi-ooniõpingud Pariisis Charles Marie Widori juures, elas ta terve elu Rootsis, kus töötas kontsertpianisti, dirigendi, helilooja ja kontserdikorraldajana. Enne Pariisi õppis ta Stockholmi Rootsi Kuninglikus Konservatooriumis klaverit, laulmist ja kompositsiooni. Kuigi enamuse tema loomingust moodustavad klaveri- ja vokaalteosed, ei jätnud ta tähelepanuta kammer-muusikat. Enamik Netzeli heliloomingust on hilisromantilises stiilis. Tema teosed pälvisid häid hinnanguid, teda kiideti meloodilise vaimukuse ja julgete harmooniate eest ning imetleti võimet säilitada muusikas võluv nõtkus ja kergus. Osa Laura Netzel teostest on avaldatud pseudonüümi
N. Lago all.
Sonaat e-moll tšellole ja klaverile pärineb aastast 1899. See kannab pühendust Pariisi ooperiorkestri tšellistile Gaston Courras`ele, kes tegutses ka Rootsis.
Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja.
Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariikliku keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat ja J. S. Bachi teose parima esituse eripreemia võitja. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof Martin Osterdagi meistrikursustel.
Tammesalu on osalenud pea kõikidel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud rahvusvahelise mainega festivalidel Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja Iraanis. Ta on soleerinud ERSO, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome), kammerorkestri ME, Eesti Rahvusmeeskoori ja Moskva Konservatooriumi segakoori (Venemaa) ees. Ta on osalenud mitmete muusikakollektiivide töös (Reval Ensemble, Tobiase Keelpillikvartett, Resonabilis).
Aare Tammesalu on olnud paljude eesti heliloojate teoste esiettekandjaks. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally, Marianna Liiki jt loomingut. 2010 ilmus koostöös plaadifirmaga ERES album “Tšello ja orel”, millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusika läbi aegade. Ühtlasi on ta korraldanud heliplaatide väljaandmist.
2008. aastal tegi Aare Tammesalu tummfilmi “Noored kotkad” (1927, režissöör T. Luts) taasesituse muusikalise kujunduse ja osales ETV mängufilmi “Pimedad aknad” heliriba taastamisel ning muusika uuestisalvestamisel (helilooja E. Tamberg).
Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Ta on korraldanud interpretatsioonikonkursse: J. S. Bachi konkurss aastal 2000 EMTA-s, Pärnu viiuldajate konkurss 2008 ja 2010. Ta on 1995. aastast Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht.
Aare Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia, Eesti Teatriliidu žürii eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga. 2023. aasta veebruaris premeeris Saaremaa vald Aare Tammesalu auhinnaga „Aaasta tegu 2022“ Mustjala festivali korraldamise eest, 2023. aastal andis EELK nõukogu talle „Aasta kirikusõbra“ tiitli. Aare Tammesalu on Mustjala valla aukodanik ja teenetemärgi kavaler.
Piia Paemurru lõpetas 1986. a. Tallinna Konservatooriumi prof Laine Metsa klaveriklassis ja kaitses magistrikraadi klaveri erialal 1999. aastal. Praegu töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnas klaverisaatjana.
Paemurru on nii solisti kui ka ansamblistina esinenud Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Venemaal, Lätis ja Leedus. Kontserditegevus on teda kokku viinud selliste lauljatega nagu Eilene Hannan, Rhoda Achieng, Virgilijus Noreika, Jaakko Ryhänen, Margarita Voites, Mati Palm, Pille Lill, Nadia Kurem, Hanna-Liina Võsa, Oliver Kuusik, Aare Saal, Kädy Plaas, Marion Melnik, Priit Volmer, Angelika Mikk, René Soom, Teele Jõks, Helen Lokuta, Pirjo Püvi, Angelika Klas-Fagerlund ja teised. Tema ansamblipartneriteks on olnud mitmed instrumentalistid, nende hulgas Mari Tampere-Bezrodny, Peeter Paemurru, Anna-Liisa Bezrodny, ja Vahur Vurm.
Piia Paemurru on pälvinud mitmel lauljate võistlustel parima klaverisaatja eripreemia, sealhulgas viiel korral rahvusvahelisel Klaudia Taevi nimelisel ooperilauljate konkursil.
Koos Rootsi soprani Ingegerd Björklundiga on Paemurru salvestanud kaks plaati ("Cantatrice", 1997 ja "MU64", 2001), Vello Jürna ja Guido Kanguriga CD "Unuvad õhtud" (2003) ning Pille Lille, Aare Saali ja Oliver Kuusikuga "Marje Sink. Jõululaulud" (2006).
Lossimuusika on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis.
Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.
Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga
Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling
Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet
UNESCO Muusikalinn Tallinn
Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Agentuur Uus Kontsert
Täname:
Tallinna turismiinfokeskus
Korraldaja jätab endale õiguse teha kontserdi kavas ja esinejate valikul muudatusi
Pilet kehtib kontserdipäeval kl 10-18 ka Kadrioru kunstimuuseumi näitusepääsmena