Only 21st Century. Minikontsert. Tähe-Lee Liiv (klaver) • Only...

Tähe-Lee Liiv (klaver)
Kavas: Magnus Lindberg, Liisa Hõbepappel (uudisteos), Alireza Farajianhamedani (uudisteos)

14. aprillil astub publiku ette pianist Tähe-Lee Liiv, kelle minikontsert „Only 21st Century“ avab ühtaegu nii uue kontserdisarja „Only…“ kui ka uue “minikontserdi” formaadi. Tegemist on kuni poole tunni pikkuse kontserdiga, mis võimaldab muusikaelamusest osa saada väikese, kuid sisuka ampsuna. Samal päeval toimub kaks minikontserti: kell 17 „Only 21st Century“ ning kell 17.30 „Only 20th Century“. Selline ülesehitus annab võimaluse varasemale kontserdile tulijatel osa saada ka järgmisest ning loob paindliku vormi nii kiire tempoga kultuurihuvilistele, turistidele kui ka kooliõpilastele, kellele see võib olla esimeseks päris kontserdikogemuseks. Soovi korral saab mitut järjestikust minikontserti kuulates ka märksa suurema ja terviklikuma muusikaelamuse.

Uus sari „Only…“ rõhutab igal kontserdil kindlat teemat. Minikontsert „Only 21st Century“ keskendub Eesti ja Soome nüüdismuusikale. Kavas on Soome kuulsaima elava helilooja Magnus Lindbergi kaks virtuoosset miniatuuri „Etude I“ (2001) ja „Etude II“ (2004), mis pakuvad pianistile nii tehnilist väljakutset kui ka eneseväljenduse värskeid vorme. Lindbergi kõrval kõlavad uudisteosed noorema generatsiooni heliloojatelt – Liisa Hõbepappelilt ning Iraani päritolu Eestis tegutsevalt Alireza Farajianhamedanilt.

Kontsert toimub vahetult enne Tähe-Lee Liivi salvestussessiooni plaadifirmale Da Vinci Classics, mille alt on ilmumas tema teine CD Soome klaverimuusikaga. Plaadile jõuavad teosed heliloojatelt Jean Sibelius, Einojuhani Rautavaara ja Magnus Lindberg. Nii pakub minikontsert võimalust kogeda 21. sajandi klaverimuusikat värskes ja kontsentreeritud vormis, vahetult enne olulist rahvusvahelist salvestusprojekti.

Tähe-Lee Liiv (2003) on üks silmapaistvamaid noori eesti pianiste, kes on saavutanud märkimisväärset edu nii Eestis kui ka rahvusvahelisel areenil. Ta esineb aktiivselt solisti ja kammermuusikuna ning on soleerinud paljude nimekate orkestrite ees Euroopas, Iisraelis ja Ameerika Ühendriikides. Tähe-Lee pälvis laiemat tähelepanu Eesti pianistide konkursi võiduga 2019. aastal ning ETV telekonkursi „Klassikatähed“ peavõiduga 2020. aastal, olles mõlemal juhul ka konkursi noorim osaleja (16-aastane). Lisaks on ta pälvinud arvukalt auhindu rahvusvahelistelt konkurssidelt. 
Tähe-Lee on esinenud solistina orkestrite ees nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kremerata Baltica, Tallinna Kammerorkester, New York Camerata, Israel Camerata Jerusalem, Vanemuise Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Vaasa Linnaorkester jt.
Tema repertuaaris on ligi kolmkümmend klaverikontserti, sealhulgas ka harvem esitatavaid teoseid nagu Chopini „Rondo à la Krakowiak“, Mendelssohni topeltkontsert klaverile ja viiulile ning Ester Mägi klaverikontsert.
Ta on olnud külalisesineja mitmetel mainekatel festivalidel, sealhulgas Kammermusikfest Lockenhaus Austrias, Sibelius Festival ja Mänttä Music Festival Soomes, Concertino Praga Tšehhis, Menuhini festivali klaveriakadeemia Gstaadis ning Järvi Pärnu Muusikafestival.
Hooajal 2024–2025 oli Tähe-Lee valitud Sir András Schiffi kureeritud noori pianiste tutvustavasse sarja „Building Bridges“, mille raames andis ta kontserte mitmetes Euroopa olulistes kontserdisaalides, sh Berliini Konzerthausis, Viini Ehrbar Saalis, Brüsseli Flagey’s ja Bonnis Beethoven-Hausis.
Novembris 2023 ilmus koostöös ERPiga (Estonian Records Productions) Tähe-Lee debüütalbum Arvo Pärdi kogu klaveriloominguga, mis pälvis väga sooja vastuvõtu rahvusvahelises muusikapressis. 
2026. aastal ilmub Da Vinci Classics’i plaadifirma alt tema teine album soome klaverimuusikaga (Sibelius, Rautavaara, Lindberg).
Tähe-Lee on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noorteosakonna ning Sibeliuse Akadeemia noorteosakonna. Ta on Londoni Royal College of Music’i (RCM) stipendiaat. Ta on õppinud Marrit Gerretz-Traksmanni, Ivari Ilja, Hui-Ying Tawaststjerna, Dmitri Alexeevi ja Konstantin Bogino juures. Alates 2022. aastast õpib ta Berliinis Barenboim–Saidi Akadeemias Sir András Schiffi juhendamisel.
taheleeliiv.com

Liisa Hõbepappel (1994) on Eesti noorema põlvkonna helilooja, kelle loomingut iseloomustavad peen helivärvitaju, detailitäpsus ja uute väljendusvahendite otsing. Tema teostes põimuvad väikesed kõladetailid tihedaks tähendusvõrgustikuks ning tema muusikat on võrreldud detailirohke graafikaga.
Tema loomingut on esitanud mitmed Eesti ja välismaa kollektiivid. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester kandis ette tema teose „Ja nüüd on ikka veel nüüd“. Viimastel aastatel on ta keskendunud ooperile, luues Põhja-Saksamaal residentuuri käigus lasteooperi „Der kleine Prinz oder seine erste Reise in die Herzen“ ning kammerooperi „Põrmuline“ koostöös ansambliga U:.
Rahvusvaheliselt on Hõbepappel pälvinud tunnustust 2022. aasta konkursil Discovering Young Composers of Europe (DYCE), kus ta oli oma piirkonna võitja. Selle tulemusel loodud teos „Rosa majalis“ kõlas mitmel pool Euroopas ning jõudis rahvusvahelisel heliloojate Rostrumil alla 30-aastaste kategoorias teisele kohale ja soovitatud teoste nimekirja.
Ta on teinud koostööd mitmete ansamblite ja interpreetidega nii Eestis kui ka välismaal. Hõbepappel on õppinud Heino Elleri Muusikakoolis ning lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2021. aastal cum laude. Praegu jätkab ta samas magistriõpinguid ning tal on ka bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal.
liisahobepappel.com 
Uudisteosest “LOG”:
Sooloklaveriteos “LOG” on loodud paralleelselt lugedes Briti feministliku aktivisti Caroline Criado Perezi menukit “Nähtamatud naised” naiste süstemaatilisest diskrimineerimisest. See klaveriteos on kui mängija isiklik logi — emotsionaalselt täpne ja kaine reflektsioon enda unustamise, kõiges ja kõigis lahustumise ning seesmise hävitusinstinktiga toimetulemisest. 
Katkend partituurist: 
I happen to forget 
& everything around me drifts 
& everything yearns for my attention

& I disassociate, & everything becomes blurred 
& everything stings
& oh how it floats

& then, I surrender to destruction 
& I dissolve in it 
& oh how beautiful it is

Alireza Farajianhamedani (1993) on iraani juurtega helilooja, kelle looming hõlmab orkestri-, ansambli-, soolo-, teatri- ja filmimuusikat. Ta on kirjutanud teoseid mitmesugustele koosseisudele nii Eestis kui ka välismaal ning teinud koostööd kollektiiviga Ensemble for New Music Tallinn. Lisaks loomingulisele tööle on ta tegutsenud mitmete projektide helilooja ja korraldajana.
Tema teosed on pälvinud tunnustust nii orkestri- kui ka soolorepertuaaris. 2023. aastal võitis ta parima heliriba auhinna Iraani Noorte Filmifestival filmimuusika eest. Rahvusvaheliselt on ta saavutanud märkimisväärset edu konkurssidel, võites esikoha Premio Alberghini orkestrikonkursil (2021) ning Premio Natalino Corazza konkursil (2019) oma sooloteose eest. Tema loomingut on esitatud mitmetel festivalidel ja kontsertidel üle Euroopa.
2018. aastal alustas ta õpinguid Conservatorio di G.B. Martini konservatooriumis Bolognas, kus õppis rakendusmuusikat. 2021. aastal jätkas ta kompositsiooniõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, mille lõpetas 2024. aastal bakalaureusekraadiga. Tema juhendajateks on olnud Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits ja Aurelio Zarrelli. Samuti on ta osalenud meistrikursustel heliloojate Chaya Czernowin, Marc Sabat, Pēteris Vasks ja Salvatore Sciarrino juhendamisel.
Farajianhamedani loomingut iseloomustab süvendatud huvi intonatsiooni, fantoomhelide ja uute heliskaalade vastu ning nende seostamine Iraani muusikalise traditsiooniga. Lisaks heliloomingule on ta olnud mitmete rahvusvaheliste projektide korraldaja ja kunstiline juht, sealhulgas EMTA heliloomingu konkursil (EMTAHK).
Uudisteosest “Indolent Boredom of the Heaviest Lightness”:
Asjad näivad toimuvat iseendale vastu rääkides. Mõistmine on muutunud väsitavaks koormaks. See teos on katse seda seisundit muusikasse tõlkida. Lohakas tüdimus kõige raskemast kergusest.

Magnus Lindberg (s. 1958) on kõige tuntum elav soome helilooja, kelle muusika ühendab range struktuurilise mõtlemise elava ja sageli plahvatusliku väljendusrikkusega. Tema stiilile on iseloomulik orkestri värvitoonide keerukas kasutus, dünaamiline rütm ja tekstuuri tihedus, tasakaalustades keerukust selguse ja läbipaistvusega. Lindberg õppis heliloomingut Einojuhani Rautavaara juhendamisel Helsingi Sibeliuse Akadeemias, kus ta arendas välja oma isikupärase lähenemise tekstuurile, žestile ja ülesehitusele. Alates 1980. aastatest on ta olnud võtmefiguur kaasaegses Euroopa muusikas.
Tema teoseid on esitanud rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud orkestrid ja ansamblid, sealhulgas London Sinfonietta, Ensemble Intercontemporain ja Soome Raadio Sümfooniaorkester. Lindbergilt on uudisteoseid tellinud suured festivalid ja institutsioonid, nagu BBC Proms, Helsingi festival ja New Yorgi Filharmoonia. Tema looming hõlmab orkestri-, kammer-, soolo- ja vokaalmuusikat ning ta on teinud koostööd rahvusvaheliselt tunnustatud dirigentidega, sealhulgas Esa-Pekka Salonen, Jukka-Pekka Saraste ja Simon Rattle.
Sooloklaveri etüüdid Etude I (1990) ja Etude II (1993) on intensiivsed uurimused tekstuuri, rütmi ja resonantsi alal, avades uudselt klaveri väljendusvõimalust. Etude I keskendub energilistele, voogavatele žestidele, tihedatele klastritele ja tekstuuri kiiretele muutustele, luues tunde pidevast liikumisest. Etude II laiendab neid ideid, rõhutades veelgi harmoonilist küllastust ja resonantsi, nõudes esitajalt mitte ainult tehnilist täpsust, vaid ka oskust kujundada kõla arhitektuuriliselt.