„Õdus õhtu ooperiga” • Kontserdisari „Meistrid laval“

Kontserdisari „Meistrid laval”

Elena Brazhnyk (sopran, RO Estonia)

Karis Trass (metsosopran, RO Estonia)

Heldur Harry Põlda (tenor, RO Estonia)

Pavlo Balakin (bass)

Ave Wagner (klaver)

Kavas ooperiaariad Verdi, Händeli, Rossini, Donizetti, Mozarti, Bizet jt loomingust

Elena Brazhnyk on õppinud koorijuhtimist Kiievi Riiklikus Kultuuri- ja Kunstiülikoolis (2002–2007, A. Mahrlevki ja N. Kretško klass) ja laulmist Ukraina Tšaikovski nimelises Muusikaakadeemias (2007–2012, E. Mirošnõtšnko ja I. Semenenko klass). Õpingute ajal tegi ta oma ooperidebüüdi Marfa rolliga Rimski-Korsakovi ooperist „Tsaari mõrsja“. Ta on täiendanud end Vilma Vernocchi meistriklassis. 2016. aastal debüteeris Brazhnyk Rahvusooperis Estonia Gilda rolliga Verdi „Rigolettos“. Tema repertuaari kuuluvad veel Marfa (Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“), Violetta (Verdi „La traviata“), Gilda (Verdi „Rigoletto“), Jeanne (Verdi „Jeanne d’Arc“), Micaëla (Bizet’ „Carmen“), Krahvinna (Mozarti „Figaro pulm“), Pamina (Mozarti „Võluflööt“), Yniold (Debussy „Pelléas ja Mélisande“) ja Norina (Donizetti „Don Pasquale“). Alates 2022. aasta juulist on ta Rahvusooper Estonia solist. Brazhnyk on Klaudia Taevi nimelise konkursi finalist (2015), Harjumaa teatripreemia laureaat (2024) ja SEB publikupreemia võitja (2024).

Karis Trass on tunnustatud Eesti metsosopran, kes alustas Rahvusooper Estonia solistina 2021/2022 hooajal. Ta on saavutanud laialdast tunnustust nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt, esinedes mitmetes olulistes ooperilavastustes. Tema silmapaistvamad rollid hõlmavad näiteks Mélisande’i Debussy ooperis „Pelléas ja Mélisande“, mille eest ta pälvis Kristallkingakese auhinna, ning esinemisi ooperites nagu „Romeo ja Julia“, „Figaro pulm“ ja „La traviata“.
Karis Trass on oma haridustee jooksul omandanud magistrikraadi cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning täiendanud oma oskusi Berliinis. Tema muusikaline tegevus ei piirdu vaid ooperilavadel esinemisega; ta on ka aktiivne kammermuusik ja tegutseb hääleseadjana. Trass on pälvinud mitmeid mainekaid auhindu, sealhulgas Estonia Seltsi Naan Põllu preemia ja SEB publikupreemia, mis kinnitavad tema tugevat positsiooni Eesti muusikamaastikul.

Heldur Harry Põlda õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kooridirigeerimise erialal (õp Hirvo Surva) ja 2019. aasta sügisel lõpetas bakalaureuseõpingud Londoni Guildhalli Muusika- ja Draamakooli ooperilaulu erialal õp David Pollardi ja Ruby Philogene lauluklassis.
Heldur Harry tegi oma lavadebüüdi 8-aastaselt Rahvusooperis Estonia. Tänaseks on noormehe repertuaaris mitmeid ooperi- ja muusikalirolle. 2019. aasta alguses astus ta Tony rollis lavale Rahvusooper Estonia lavastuses „West Side Story“ ning sama aasta augustist alustas stipendiaadina solistitööd. Alates 2021. aasta sügisest jätkab Põlda solistina, kehastades erinevaid rolle, sealhulgas Pelléas („Pelléas ja Mélisande”), Alfredo („La Traviata”), Camille („Lõbus lesk“), Tybalt („Romeo ja Julia“), Orpheus („Orpheus põrgus”) ning Tamino („Võluflööt“).
Benjamin Britteni kammerooperi „Kruvipööre“ peaosa eest pälvis Põlda Eesti Kultuurkapitalilt läbi aegade noorima laureaadina helikunsti sihtkapitali preemia (2008), samuti on noormees Eesti Kooriühingu koostööpreemia laureaat (2010) ja pälvinud Eesti Rahvuskultuuri Fondi Georg Otsa Fondi stipendiumi (2013). 2022. aastal pälvis noor tenor Zagrebis toimunud 29. Lions European Thomas Kuti nimelisel võistlusel teise koha.

Pavlo Balakin on silmapaistev Ukraina päritolu bass, kes alustas muusikukarjääri Donetski Muusikaakadeemias, kus ta õppis jazzsaksofoni. Hiljem suundus ta ooperilaulu juurde, õppides Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Mati Palmi käe all ning täiendas end mitmete tunnustatud õpetajate juhendamisel. 2002–2008 laulis ta Ukraina Rahvusooperi kooris, enne kui liitus 2008. aastal Rahvusooper Estonia kooriga, kus ta tõusis 2013. aastal solistiks.
Balakini rahvusvaheline karjäär sai alguse 2016. aastal, kui ta debüteeris Itaalias Teatro Massimo di Palermos Verdi „Attila“ nimirollis. Järgnevatel aastatel on ta esinenud olulistes rollides mitmes Euroopa ooperimajas, sealhulgas Verdi „Attila“ ja Wagneri „Tannhäuseri“ lavastustes Itaalia Teatro La Fenices ning mitmetes rollides Eesti Rahvusooperis. Tema repertuaaris on ka mitmed oratooriumi- ja kammermuusikateosed. 2013. aastal pälvis ta Eesti teatri Kristallkingakese auhinna Mefisto rolli küpse tõlgendamise eest Gounod’ „Faustis”.

Ave Wagner (neiupõlvenimega Sikk) alustas klaveriõpinguid Põlva Lastemuusikakoolis ja jätkas Tallinna Muusikakeskkoolis, lõpetades hiljem Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, kus tema eriala juhendajateks olid prof Ivari Ilja, prof Marje Lohuaru ja prof Helin Kapten. Ta on omandanud magistrikraadi saateklassi erialal ning kaitsnud magistritöö pianist-repetiitori rollist ooperis. Ave täiendas end õpingute raames Prantsusmaal Lyoni Kõrgemas Konservatooriumis ning hiljem Šveitsis Genfi Kõrgemas Konservatooriumis ja Genfi Rahvusooperis, keskendudes prantsuse ooperitele ja mélodie’le.
Wagner alustas tööd klaveri- ja saateklassiõpetajana Nõmme Muusikakoolis. Alates 2001. aastast on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias saateklassi ja ooperistuudio vanemlektor. Aastatel 2001-2004 töötas ta paralleelselt Lyoni Rahvuslikus Ooperiteatris pianist-repetiitorina ning hiljem, 2004-2019, Genfi Kõrgemas Konservatooriumis vokaalcoach’i ja Nathalie Stutzmanni assistendina ning lisaks Berni Kõrgete Kunstide Akadeemia filiaalis Bienne`is vokaalcoach’ina. Alates 2022. aastast on ta ka rahvusooper Estonia pianist-repetiitor. Ave Wagner on osalenud mitmetes ooperiprojektides ja teinud koostööd paljude mainekate lauljate ja dirigentidega, teiste hulgas praegused ooperilavade staarid Sonya Yoncheva ja Benjamin Bernheim. Ta on esinenud kontsertidega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

„Meistrid laval” on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kammermuusika sari, kus kõrgetasemeliste ja eriilmeliste kontserdikavadega esinevad EMTA õppejõud ja külalised.