Piret Aidulo - orel, Aare Tammesalu - tšello • Mustjala festival 2024

Neljapäev, 11. juuli 2024 kell 19 Laurentiuse kirik, Kuressaare, Saaremaa

Orelimuusika kontsert SPECTRUM

Piret Aidulo - orel
Aare Tammesalu - tšello

Kava:

1.
Jean Langlais (1907-1991)
Hymne d'Actions de grâces "Te Deum" orelile op 5 nr 3 (1934)
 
2.
Artur Kapp (1878-1952)
„Prelüüd“ tšellole ja orelile (1918)

3.
Erkki-Sven Tüür (b. 1959)
„Spectrum I“ orelile (1989)

4.
Max Bruch (1838-1920)
„Ave Maria“ tšellole ja orelile op 61 (1892)

5.
Ester Mägi (1922-2021)
„Kyrie“ orelile (1999)

6.
Eino Tamberg (1930-2010)
„Mäng suure trummiga“ tšellole, löökpillidele ja orelile op 136 (2009)

7.
Arvo Pärt (s. 1935)
„Trivium“ orelile (1976)

8.
Ernest Chausson (1855-1899) 
„Pala“ tšellole ja orelile (1897)

9.
Max Reger (1873-1816)
„Te Deum“ orelile op 95 nr 12 (1892-1893)

Organist, koorijuht ja pedagoog Piret Aidulo annab soolokontserte, on aktiivne kammermuusik ja teeb koostööd orkestritega nii kontsertidel kui salvestusprojektides.  ERSO, RO Estonia ning Vanemuise orkestrite ja erinevate kammerorkestritega Eestis on ta mänginud nii orkestriteoste kui ka suurvormide orelipartiisid ning ka orelikontserte. Ta on mänginud ka Läti SO-ga (Gubaidulina Johannes-passioon jt), Peterburi Filharmoonia sümfooniaorkestriga (Tobias Joonase lähetamine (2003, dirigent Neeme Järvi) ja Mahler 8. sümfoonia (2009, dirigent Nikolai Aleksejev) – sama kava mitmel korral ka ERSOga) ning Luzerni festivaliorkestriga (Gubaidulina Johannes-passioon jt teosed).

Teinud koostööd nimekate vokaal- ja instrumentaalsolistidega: A. Anger, J, Ryhänen, I. Vau, H. Veskus, N. Kurem, A. Tammesalu, A. Saal, K. Pärtna, V. Felitsiant, A. Ausmaa, T. Bubert, M. Palm, N, Murdvee, S. Jalakas, Bosporuse puhkpillikvintett, Moskva ansambel Da camera e da chiesa  jpt. Organistina on ta esinenud festivalidel Tallinnas, Pärnus, Riias, Jaltas, Maltal, Istanbulis, Ateenas, Stockholmis, Kokkolas, Visbys jm.

Ta on mänginud kaasa paljudes salvestusprojektides: näiteks Filharmoonia kammerkooriga Rautavaara teosed, Rahvusmeeskooriga E. Tubina Reekviem jm ning TTÜ meeskoori ja naiskoori jt harrastuskooridega erinevad suurvormid.

1989. aastast on ta Tallinna Kaarli kiriku, kus asub ka eesti suurim orel (Walcker/1923) organist ning koorijuht ja alates 1993 muusikajuht. 2013. aastast tegutseb osa-ajaga organistina ka Tallinna Toomkirikus.
Piret Aidulo lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal Helle Jantsoni klassis,  cum laude Tallinna konservatooriumi muusikaõpetaja-koorijuhi erialal, neli aastat hiljem organistina ja magistrikraadiga oreli erialal 1998.a. Hugo Lepnurme klassis.

1996-2010 oli EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees, on olnud Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige, SA EELK kirikupäev ja laulupidu juhatuse esimees, praegu samas nõukogu aseesimees.

P. Aidulo on Kaarli koguduse kontsertkoori ja KK Canorus peadirigent. Mõlemad koorid taotlevad võimalikult professionaalset tulemust, annavad ka kontserte ja on edukalt osalenud koorifestivalidel ja konkurssidel (näiteks 1998 Rooma, Coventry, 2010 Barcelona, 2012 Istanbul, 2015 Malta, 2018 Tbilisi). Ta on olnud ka mitme EELK laulupeo (2000, 2005, 2010, 2015, 2020) üldjuht. EMTA kirikumuusika praktika juhendaja 2006-2020. On avaldanud artikleid ja muusikaarvustusi erinevates väljaannetes. 

Talle on omistatud Eesti Rahvuskultuuri stipendium 1996-1997; H. Lepnurme nim stipendium 2006; EELK teenete risti III järk 2007; Aasta Kirikumuusik 2009. 

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariiklikul keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat ja J. S. Bachi teose pärima esituse eripreemia võitja. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof. P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof. Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof. Martin Osterdagi meistrikursustel. Tammesalu on osalenud pea kõikidel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud rahvusvahelise mainega festivalidel Euroopas, Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja Lähis-Idas. Ta on soleerinud ERSO, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome) ja Moskva Konservatooriumi segakoori (Venemaa) ees. Ta on osalenud mitmete muusikakollektiivide töös (Reval Ensemble, Tobiase Keelpillikvartett, Resonabilis). Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally jt loomingut. 2010 ilmus koostöös ERESega heliplaat “Tšello ja orel”, millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusikat läbi aegade.

2008. aastal tegi Aare Tammesalu tummfilmi “Noored kotkad” (1927, režissöör T.Luts) taasesituse muusikalise kujunduse ja osales ETV mängufilmi “Pimedad aknad” heliriba taastamisel ning muusika uuestisalvestamisel (helilooja E.Tamberg). Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Ta on korraldanud interpretatsioonikonkursse: J. S. Bachi konkurss aastal 2000 EMTA-s, Pärnu viiuldajate konkurss 2008 ja 2010. Ta on Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht.
Aare Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia, Eesti Teatriliidu eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga.