Jõulukontsert Kaarli kirikus JÕULUD JÕUDVAD
Reede, 19. detsember 2025 kell 19 Kaarli kirik, Tallinn
JÕULUD JÕUDVAD
Eesti Raadio Laulustuudio mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor
dirigendid Kadri Hunt ja Kaie Tanner
Kristel Pärtna - sopran (Rahvusooper Estonia)
Piret Aidulo - orel
Aare Tammesalu - tšello
Kava:
John Francis Wade – „Adeste fideles“
Franz Gruber - "Püha öö"
Georg Friedrich Händel - "Rõõm üle maa"
Eesti rahvaviis, (sdn Kadri Hunt) - Jõulud jõudvad
Michael Praetorius - "In dulci jubilo"
Johann Sebastian Bach - "Jesus bleibet meine Freunde"
Märt Hunt - "Siis kui käes on jõuluaeg"
Märt Hunt - "Kelgumäel"
Leo Wirkhaus - "Tiliseb aisakell"
Urmas Sisask / Agu Sisask – „Jõulupalve“
Piret Rips / Piret Rips – „Taas talv on tulnud“
Matis Metsala / Anna Haava – „Sa südames nüüd pane“
Sirje Kaasik / Piiblitekst – „Sulle tuleb kuningas“
Jean Sibelius / Zachris Topelius – „Ei au, ei hiilgust“
Joseph Rheinberger – „Õhtulaul“
Olav Ehala / Leelo Tungal - „Jõuluingel“
Philippe Rombi – „Ave Maria“
Adolphe Adam / Placide Cappeau – „Jõuluöö“
Camille Saint-Saëns – „Tollite hostias“
Koostöös Eesti Raadio Laste Laulustuudioga
Eesti Raadio Laste Laulustuudio
Raadios käib kaks korda nädalas koos üks rõõmsameelne ja sõbralik seltskond - Raadio Laste Laulustuudio. Oma laululapsed on Raadiol olnud juba alates 1955. aastast. Siin on olnud mitmeid erinevaid õpetajaid, kuid kõige kauem on lapsi juhendanud Eda Neider.
Praegu laulavad-tantsivad 6-18-aastased tüdrukud ja poisid lauluõpetajate Kadri Hundi ja Kaie Tanneri, tantsuõpetajate Maria Uppin-Sarve ja Roosmarii Sarapuu, hääleseadjate Karis Trassi ja Anu Aimla ning solfedžoõpetaja Elina Kaasiku juhendamisel.
Stuudios on ettevalmistuskoor (vanus 6-8), mudilaskoor (vanus 8-11), lastekoor (vanus 11-14) ja tütarlastekoor (vanus 14-20). Tunnid toimuvad ettevalmistuskooris kord nädalas (reedeti), vanemates koorides kaks korda nädalas (mudilaskoor ja lastekoor esmaspäeval ja reedel, tütarlastekoor esmaspäeval ja kolmapäeval). Alates 5. detsembrist 2011 on stuudio ametlikult registreeritud huvikoolina: Raadio Laste Laulustuudio Muusikakool.
Laulustuudio juhatajaks on juba üle 20 aasta olnud Kadri Hunt, kes otsib toredaid laule ja õpetab need lastele selgeks. Et stuudio eesmärgiks on lisaks laulmisrõõmule salvestada nii vanu häid kui ka uuemaid Eesti heliloojate lastelaule, on suur osa tööst seotud lindistamisega.
Kaie Tanner lõpetas Eesti Muusikaakadeemia 2000. aastal koorijuhtimise erialal (prof Ants Soots), on end täiendanud EELK Kirikumuusikakoolis ning kursustel Austrias ja Soomes. Praegu töötab Eesti Kooriühingus tegevjuhina, on rahvusvahelise koorifestivalide liidu Choral Festival Network president (al 2012) ning Raadio Laste Laulustuudio kooride dirigent.
Kaie Tanner on juhatanud laste- ja naiskoore koore vaimulikel laulupidudel ja -päevadel, ühendkoore segakooride laulupäeval ning mudilaskoore noorte- ja üldlaulupidudel al 2007. aastast.
Alates 2001 on ta kuulunud mitmete rahvusvaheliste koorifestivalide, dirigentide konkursside, laulunädalate, konverentside ning laulupidude korraldustoimkonda (Põhja-ja Baltimaade laulupidu 2008 Tartus, EUROPA CANTAT junior 2011 Pärnus, EUROPA CANTAT festival 2018 Tallinnas, Tallinna rahvusvahelised koorifestivalid, vabariiklikud dirigentide konkursid), teinud ettekandeid Eesti ja rahvusvahelistel konverentsidel (Pekingi Ülikool 2012, World Choral Summit 2012, rahvusvaheline muusikahariduse konverents Budapestis 2014, Balti riikide laulupekonverents Riias 2016, Maailma Koorimuusika Sümpoosion Barcelonas 2017, Šveitsi koorijuhtide konverents 2018 jne), avaldanud artikleid Eesti ja välisajakirjanduses, osalenud žüriide töös (Hongkong, Peking, Neerpelt jt), viinud läbi koolitusi.
2010-2016 oli Kaie Tanner Euroopa Muusikanõukogu juhatuse liige, 2009-2018 Euroopa Kooriühingu EUROPA CANTAT juhatuse liige. Teda on kutsutud mitmete muusikafestivalide konsultandiks ja kunstinõukogude liikmeks: Põhja- ja Baltimaade Koorifestivali konsultant 2010 (Reykjavik), Euroopa Koorifestivali kunstinõukogu liige 2012 (Torino) ja 2015 (Pecs), Rahvusvahelise laste-ja noortekooride festivali EUROPA CANTAT junior 7 nõukogu liige 2014 (Bergen), 2017 (Lyon), 2020 (Vilnius).
Kaie Tanner on alates 2007 ka Eesti Kooriühingu mentor.
Kadri Hunt on koorijuht-muusikaõpetaja, laulja ja helilooja. Ta lõpetas 1987 Tallinna Riikliku Konservatooriumi Ants Üleoja klassis ning 2004 sai magistrikraadi Eesti Muusikaakadeemiast (Toomas Kapteni ja Jaan-Eik Tulve kl). Ta on täiendanud end vanamuusika laulmise alal Saksamaal ning gregooriuse laulu alal Prantsusmaal.
Liturgilise muusikaga hakkas Kadri tegelema ansamblis LinnaMuusikud, hetkel on tegev ansamblites Heinavanker ja Vox Clamantis ning viimastel aastatel ka Jordi Savalli juhitavas Katalaani Kuninglikus Kapellis (La Capella Reial de Catalunya). Ta on esinenud nii nimetatud ansamblite koosseisus kui solistina paljudes Euroopa riikides, Austraalias, Jaapanis, Kolumbias, Mehhikos, Kanadas ja USAs. Kadri Hunt on seotud ka eesti rahvamuusikaga, ta on esitanud ja salvestanud Veljo Tormise seatud rahvalaule ning jazzmuusikutest koosneva ansambliga Hüüd & Hääl eesti rahvakoraale. 2004. aastal valmis magistritöö eesti rahvapäraste koraaliviiside varieerimisest, samal teemal on ta teinud ettekandeid nii eesti muusikahuvilistele kui rahvusvahelisele auditooriumile ning seadnud rahvakoraale erinevatele koosseisudele.
1989 asus Kadri Hunt tööle Vanalinna Hariduskolleegiumis loodud poistekoori abidirigendina, alates 1995. a on ta samas Püha Miikaeli poistekoori dirigent ning alates 1998. aastast juhatab Raadio Laste Laulustuudiot, kus tema käe all tegutsevad ettevalmistuskoor, mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Alates 2011 kuulub ta Kooriühingu mentorkoorijuhtide hulka.
Kadri Hunt juhatas ühendkoore noorte laulupeol Ilmapuu 2007, oli mudilaskooride liigijuht laulupeol ÜhesHingamine 2009 ning juhatas lastekoore noorte laulupeol Maa ja ilm 2011. Lisaks on ta juhatanud ühendkoore maakondlikel laulupäevadel, vaimulikel laulupidudel ning laste- ja mudilaskooride festivalidel. Ta on pälvinud parima dirigendi preemia rahvusvahelistel koorikonkurssidel Ungaris Kaposvaris (2010) ja Walesis Llangollenis (2013), 2010 oli ta Eesti Kooriühingu aasta dirigendi tiitli nominent. Ta on teinud ettekandeid nii Eesti kui rahvusvahelistel konverentsidel, viimati rahvusvahelisel muusikahariduse konverentsil VOICE Budapestis 2014 aprillis. 2015 märtsis viis ta läbi koorimuusika meistriklasse Iisraelis, sama aasta suvel oli kutsutud juhendama Põhja- ja Baltimaade rahvalauluseadete ateljeed Euroopa Koorifestivalil EUROPA CANTAT Pecsis (Ungari), 2018 juhatas ateljeed Europa Cantati rahvusvahelisel koorifestivalil Tallinnas.
Kadri Hunt tegeleb ka heliloominguga, ta on kirjutanud muusikat lastenäidenditele ja soolo- ning koorilaule. Tema laulud on kõlanud laulupidudel 1999., 2007., 2011., 2014. ja 2019. aastal ning 2010 ja 2015 Vaimulikul laulupeol Tartus. K. Hunt on teinud arvukalt mitmesuguseid arranžeeringuid erinevatele kooriliikidele, neid on trükitud, salvestatud ning ka mitmetel laulupidudel ette kantud.
K. Hunt on toimetanud mitmeid koorilaulude ja laulupidude kogumikke, olles nii korrektuuride tegija kui paljude arranžeeringute autor
Kadri Hundi algatatud on Eesti laste- ja noortemuusika salvestuste sari Eesti Raadios – alates 1998. aastast on tema juhtimisel Raadio Laulustuudio laste esituses välja antud 16 CDd. Ta on koostanud õppematerjale ja laulikuid. Kadri Hundi diskograafia laulja, helilooja ja dirigendina ulatub ligi 50 nimetuseni, erinevate muusikakollektiivide koosseisus on ta salvestanud Hispaania, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Saksa, Šveitsi, Jaapani ja USA raadiotele.
Kadri Hunt on aidanud kaasa ka laste instrumentaalmuusika arendamisele ning on aastaid osalenud noorte pianistide, viiuldajate ja tšellistide rahvusvahelise konkursi “Noor Muusik” korraldamisel.
Kadri Hundi õpilased on edukalt osalenud mitmetel solistide konkurssidel, Raadio Laulustuudiost on välja kasvanud tänaseks juba tunnustatud lauljad Arete Teemets ja Iiris Vesik. Mitmed Miikaeli Poistekoori kasvandikud on läinud edasi õppima EMTA-sse, üks tegutseb juba üldhariduskoolis muusikaõpetajana.
Kadri Hundile on omistatud Gustav Ernesaksa nim Fondi õppestipendium (2001), Uno Järvela nim Fondi stipendium (2013), Riho Pätsi nim Fondi stipendium (2018) ja Valgetähe IV klassi teenetemärk.
Juba 3-aastasest saadik on K. Hunt tegev ka kergemuusika vallas. Lapsena osales ta solistina mitmetes estraadikavades ja ETV saatesarjas “Entel-Tentel”, hiljem jätkas lauljateed erinevates popmuusika- ja gospelansamblites (“Kooli-Prii”, “Elektra”, “Psalm 102”), millede koosseisus on samuti esinenud nii Eestis kui mujal, salvestanud laule Eesti Raadios ja muudes stuudiotes.
1996 soolokassett “Vaikuses on hea”, kus laulab enamasti endakirjutatud laule
1997 jagas oma lauluga “Me rõõm ei kao” esikohta Eesti Eurolaulu võistlusel
1999 moodustanud jazzmuusikutest koosneva ansambli “Hüüd & Hääl”, mis tegeleb peamiselt eesti rahvakoraalide töötlemise- ja propageerimisega. Aastal 2001 ansambli CD-plaat “Lenda üles kurbtusest”, mille müügitulu läks Viljandi uue baptistikiriku ehitamiseks
Alates 2008.aastast laulnud rahvakoraale ka koos ansambliga Weekend Guitar Trio.
Kristel Pärtna alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Tõnu Klomanni klaveriklassis. Aastal 2000 õppis ta laulmist Urve Tautsi juures Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ettevalmistuskursustel ning jätkas lauluõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Rostislav Gurjevi lauluklassis, omandades magistrikraadi 2011. aastal. Aastatel 2009–2010 õppis Kristel Pärtna Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni juhendamisel.
Aastatel 2010–2012 kuulus Kristel Pärtna Rahvusooper Estonia juures tegutsenud noori lauljaid ettevalmistava Estonia Ooperiakadeemia koosseisu. Aastal 2012 õppis Kristel Pärtna Pille Lille Muusikute Fondi Noorte Talentide programmi raames Itaalias Martina Francas Rodolfo Celletti nimelises Belcanto Akadeemias õpetajate Sherman Lowe’i ja Stefania Bonfadelli juhendamisel. Akadeemia raames osales ta ooperifestivalil „Festival della Valle d'Itria“, kus astus üles Euridice rollis Luigi Rossi/Daniela Terranova ooperis „Orfeus. Kujutlused kaugusest“ (DVD Festival della Valle d’Itria, 2012) ning oli varulauljaks (cover) Mandane rollile Johann Adolph Hasse ooperis „Artaserse“. Samuti soleeris ta Arvo Pärdi „Stabat Materis“ ning esines kammermuusikakontserdil. Lisaks on ta osalenud Eva Märtsoni, Sonia Prina, Roberta Mameli, Wilma Vernocchi, Kaludi Kaludovi jt. meistrikursustel.
Alates 2012. aasta sügisest on Kristel Pärtna Rahvusooper Estonia solist. Tema ooperirollide hulka kuuluvad Norina (Gaetano Donizetti „Don Pasquale“), Marfa (Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“), Gilda (Giuseppe Verdi „Rigoletto“), Christel (Carl Zelleri „Linnukaupleja“), Adina (Donizetti „Armujook“), Armida (Georg Friedrich Händeli „Rinaldo“), Kleopatra (Händeli „Julius Caesar“), Leonora (Paul Hindemithi „Pikk jõulueine“), Proua Hõbekurk (Wolfgang Amadeus Mozarti „Teatridirektor“), Mercédès (George Bizet’ „Carmen“), Violetta (Verdi „Traviata“), Susanna (Mozarti „Figaro pulm“), Lagle (Rasmus Puuri „Pilvede värvid“), Oscar (Verdi „Maskiball“) ning I lilleneiu (Richard Wagneri „Parsifal“). Samuti on ta üles astunud mitmes kontsertettekandes, sh Zdenkana (Richard Straussi „Arabella“), Modistina (Straussi „Roosikavaler“) ja Clotildena (Vincenzo Bellini „Norma“).
2013. aastal andis Rahvusooper Estonia külalisetendusi Valgeve Suures Teatris, kus Pärtna tegi kaasa Violettana Verdi ooperis „Traviata“. Lisaks on ta laulnud külalissolistina Soome Rahvusooperis Papagena rolli Mozarti „Võluflöödis“.
2010. aastal osales ta Savonlinna ooperifestivalil Soomes Wagneri „Lohengrinis“ Paažina. Samuti on Kristel Pärtna astunud üles Vanemuise Teatris Esimese poisina (Mozarti „Võluflööt“) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio lavastustes Armindana (Wolfgang Amadeus Mozarti „Armastuse pärast aednikuneiu“), Mari häälena (Age Hirve „Tuleloitsija“) ja Esimese poisina (Mozarti „Võluflööt“).
Lisaks ooperitele on Kristel Pärtna esinenud sopranisolistina Felix Mendelssohni oratooriumis „Elias“ (Pärnu Linnaorkester, dirigent Markus Teutchbein, 2015), Leonard Bernsteini Missas (Birgitta Festival 2014, dirigent Māris Sirmais) ja Ludwig van Beethoveni Sümfoonias nr. 9 (dirigent Mihhail Gerts, 2013) ning andnud kammermuusikakontserte Eestis ja Moskvas (Georg Otsa 95. sünniaastapäevale pühendatud mälestusõhtu, 2015). Ta on teinud koostööd pianistidega Mihkel Poll, Martti Raide, Ralf Taal, Ivo Sillamaa, Tarmo Eespere, Riina Pikani ja Jaanika Rand-Sirp.
Kristel Pärtna on olnud Mati Palmi fondi stipendiaat (2010), ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia „Noor Laulja“ (2012), Harjumaa teatripreemia (2017) ning RO Estonia kuldsponsor SEB Panga publikupreemia (2020).
(Tekst: Eesti Muusika Infokeskus)
Organist, koorijuht ja pedagoog Piret Aidulo annab soolokontserte, on aktiivne kammermuusik ja teeb koostööd orkestritega nii kontsertidel kui salvestusprojektides. ERSO, RO Estonia ning Vanemuise orkestrite ja erinevate kammerorkestritega Eestis on ta mänginud nii orkestriteoste kui ka suurvormide orelipartiisid ning ka orelikontserte. Ta on mänginud ka Läti SO-ga (Gubaidulina Johannes-passioon jt), Peterburi Filharmoonia sümfooniaorkestriga (Tobias Joonase lähetamine (2003, dirigent Neeme Järvi) ja Mahler 8. sümfoonia (2009, dirigent Nikolai Aleksejev) – sama kava mitmel korral ka ERSOga) ning Luzerni festivaliorkestriga (Gubaidulina Johannes-passioon jt teosed).
Teinud koostööd nimekate vokaal- ja instrumentaalsolistidega: A. Anger, J, Ryhänen, I. Vau, H. Veskus, N. Kurem, A. Tammesalu, A. Saal, K. Pärtna, V. Felitsiant, A. Ausmaa, T. Bubert, M. Palm, N, Murdvee, S. Jalakas, Bosporuse puhkpillikvintett, Moskva ansambel Da camera e da chiesa jpt. Organistina on ta esinenud festivalidel Tallinnas, Pärnus, Riias, Jaltas, Maltal, Istanbulis, Ateenas, Stockholmis, Kokkolas, Visbys jm.
Ta on mänginud kaasa paljudes salvestusprojektides: näiteks Filharmoonia kammerkooriga Rautavaara teosed, Rahvusmeeskooriga E. Tubina Reekviem jm ning TTÜ meeskoori ja naiskoori jt harrastuskooridega erinevad suurvormid.
1989. aastast on ta Tallinna Kaarli kiriku, kus asub ka eesti suurim orel (Walcker/1923) organist ning koorijuht ja alates 1993 muusikajuht. 2013. aastast tegutseb osa-ajaga organistina ka Tallinna Toomkirikus.
Piret Aidulo lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli klaveri erialal Helle Jantsoni klassis, cum laude Tallinna konservatooriumi muusikaõpetaja-koorijuhi erialal, neli aastat hiljem organistina ja magistrikraadiga oreli erialal 1998.a. Hugo Lepnurme klassis.
1996-2010 oli EELK Kirikumuusika Liidu juhatuse esimees, on olnud Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige, SA EELK kirikupäev ja laulupidu juhatuse esimees, praegu samas nõukogu aseesimees.
P. Aidulo on Kaarli koguduse kontsertkoori ja KK Canorus peadirigent. Mõlemad koorid taotlevad võimalikult professionaalset tulemust, annavad ka kontserte ja on edukalt osalenud koorifestivalidel ja konkurssidel (näiteks 1998 Rooma, Coventry, 2010 Barcelona, 2012 Istanbul, 2015 Malta, 2018 Tbilisi). Ta on olnud ka mitme EELK laulupeo (2000, 2005, 2010, 2015, 2020) üldjuht. EMTA kirikumuusika praktika juhendaja 2006-2020. On avaldanud artikleid ja muusikaarvustusi erinevates väljaannetes.
Talle on omistatud Eesti Rahvuskultuuri stipendium 1996-1997; H. Lepnurme nim stipendium 2006; EELK teenete risti III järk 2007; Aasta Kirikumuusik 2009.
Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariikliku keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat ja J. S. Bachi teose parima esituse eripreemia võitja. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof Peeter Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskva Kontservatooriumi prof Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof Martin Osterdagi meistrikursustel. Aare Tammesalu on osalenud pea kõikidel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud rahvusvahelise mainega festivalidel Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja Lähis-Idas. Ta on soleerinud ERSO, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome), kammerorkestri ME, Eesti Rahvusmeeskoori ja Moskva Konservatooriumi segakoori (Venemaa) ees. Ta on osalenud mitmete muusikakollektiivide töös: Reval Ensemble, Tobiase Keelpillikvartett, Resonabilis. Aare Tammesalu on olnud Giovanni Bonato, Lepo Sumera, Eino Tambergi, Andres Uibo, Mirjam Tally, Andrus Kallastu, Marianna Liiki, Märt-Matis Lille, Igor Garšneki, Galina Grigorjeva, Liisa Hirschi, Heimar Ilvese, Lauri Jõelehe, Mihkel Keremi, Tõnis Kaumanni, Tatjana Kozlova-Johannese, Ülo Kriguli, Margo Kõlari, Kristjan Kõrveri, Tõnu Kõrvitsa, Hans-Gunter Locki, Malle Maltise, Eduard Oja, Rasmus Puuri, Jüri Reinvere, Urmas Sisaski, Helena Tulve, Ardo Ran Varrese jt heliloojate teoste esiettekandjaks. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally, Marianna Liiki jt loomingut. 2010 ilmus koostöös plaadifirmaga ERES heliplaat “Tšello ja orel”, millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusikat läbi aegade. Ühtlasi on ta korraldanud heliplaatide väljaandmist: „Clarinette omnitonique“ Iwan Mülleri ja W. A. Mozarti muusikaga (Toomas Vavilov, Arvo Leibur, Toomas Nestor, Aare Tammesalu), „To Reach Yesterday“ Lepo Sumera teostega (Neeme Punder, Lea Leiten, Meelis Vind, Pille Lill, Marje Lohuaru, Aare Tammesalu) jne. 2008. aastal tegi Aare Tammesalu tummfilmi “Noored kotkad” (1927, režissöör T.Luts) taasesituse muusikalise kujunduse ja osales ETV mängufilmi “Pimedad aknad” heliriba taastamisel ning muusika uuestisalvestamisel (helilooja E.Tamberg). Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Ta on korraldanud interpretatsioonikonkursse: J. S. Bachi konkurss aastal 2000 EMTA-s, Pärnu viiuldajate konkurss 2008 ja 2010. 2006. aastal oli ta kõiki Eesti süvamuusikakollektiive ja -asutusi ühendava festivali „Mozart 250“ idee algataja ning teostaja. Tammesalu on 1995. aastast Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht. Aare Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia, Eesti Teatriliidu žürii eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga. 2023. aasta veebruaris andis Saaremaa vald Aare Tammesalule auhinna „Aasta tegu 2022“ Mustjala festivali korraldamise eest, 2023. aastal tunnustas EELK nõukogu teda „Aasta kirikusõbra“ tiitliga. Ta on Mustjala valla aukodanik ja teenetemärgi kavaler.
Korraldajad: EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus, Eesti Raadio Laulustuudio ja Loovüksus
Toetab Eesti Kultuurkapital
Palume kontserdi ajal mitte pildistada ja filmida.
Korraldaja jätab endale õiguse teha kavas täiendusi ja muudatusi.
Tapahtuman aikataulu/kokoonpano
Seuraa meitä
