Valter Soosalu. Kontsert-õhtusöök Kõltsu mõisas

Muinasjutuline Kõltsu Mõis kutsub kontsert-õhtusöögile! 

Valter Soosalu on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsent Hirvo Surva dirigeerimisklassis. Dirigendi ja koormeistrina on ta töötanud kammermeeskoor Revalia, segakoor HUIK! ja Eesti Rahvusringhäälingu Segakoori juures, lisaks Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kontserdiprojektides. 2018. aastast juhatab ta kammerkoori Kolm Lindu ning 2020. aasta jaanuarist on ta Tallinna Tehnikaülikooli Meeskoori peadirigent. Ta on VI Eesti noorte koorijuhtide konkursi võitja ning Eesti Kooriühingu 2014. a noore dirigendi preemia laureaat. Valter Soosalu on olnud neljal aastal üld- ja noorte laulupidude dirigent. 

Samuti on muusikaliselt mitmekülgne ning omapärane Soosalu klahvpillimängija ja laulja ansamblis Põhja Konn, mille debüütalbum "Põhja Konn" ilmus 2016. aasta lõpus. Ansambli teine album "Hetk. Inspereeritud Tüürist" ilmus 2019. aasta lõpus ning võitis 2020. aasta jaanuaris Eesti Muusikaauhindade galal Aasta Rockalbumi tiitli. Põhja Konna, Vox Clamantise ja Estonian Cello Ensemble' kooslus võitis albumi eest Aasta Ansambli auhinna. Valter Soosalu on leidnud endale erilise kõlaga instrumendi - harpejji - ning olnud selle entusiast alates 2018. aasta lõpust. Viimastel aastatel on ta sel pillil andnud soolokontserte ning teinud koostööd paljude eesti ja välismaiste muusikutega. 

Oma harpeijj-vaimustust ja teekonda koos selle pilliga kirjeldab muusik nõnda:
“Harpejjit nägin esimest korda internetis. Eestis, ega kogu Baltikumis polnud kohapeal olemas veel ühtki. Tundsin juba esimest videot vaadates, et tegemist on millegi täiesti unikaalse ja avastamisväärsega. Otsustasin teha liigutuse, mis mu edasist elu isegi ootamatult palju mõjutanud on. Pilli saabudes sai kohe selgeks, et igasugused kahtlused ja kõhklused võib unustada - tegemist on päris asjaga - instrumendiga, mis pakub suurel hulgal uusi kõlasid, mängutehnikaid ja mõtlemisviise. Olen sellest ajast saati end järjest enam harpejjile pühendanud. On väga huvitav areneda koos uue instrumendiga, mida keegi veel isegi õpetada ei oska. Olen tänu harpejjile ka iseenda kohta päris palju õppinud ja tundub, et see teekond on alles alguses.”